"Võibolla lõpuks ei ole kolme vanglat mõtet pidada, aga praegu on," ütles ETV hommikusaates "Terevisioon" justiitsministeeriumi asekantsler Rait Kuuse. "Oleme kinnipeetavate arvu vähenemisest positiivselt üllatatud," lisas ta.

Eestis on selle nädala seisuga vanglates karistust kandmas 1915 inimest. Vanglates on samas vangidele kokku 3300 vanglakohta.

Vangide arv on kiiresti vähenenud. Kuuse tõi näiteks, et 20 aastat tagasi oli vange Eestis 4500 ning 25 aastat tagasi oli nende hoidmiseks 10 laagertüüpi "kuritegevuse ülikooli". Nüüd on kolm uut vanglat kambertüüpi asutused.

"Kuritegevus on kaks korda langenud viimaste aastate jooksul," tõdes Kuuse. "Ka suhtumine õigusrikkujatesse on muutunud, karistused on läinud lühemaks, rohkem kasutatakse kriminaalhooldust. See vähendabki vangide arvu ja paistab, et nii jätkub."

Kolme vangla - Tallinna, Tartu ja Viru - aastane kulu on 84 miljonit eurot. 2024. aastal tuleb aga miljon eurot vanglate kuludelt kokku hoida. Ühe vangi kulu on 3000 eurot kuus.

Kuuse mainis, et ka lähiaastatel vangide arv väheneb. Ta ütles, et paberite põhjal on vanglate sulgemist lihtne vaadata: "Samas vangidel võiks olla hingamisruumi ja õppimisruumi. Muidu paranemise lootust pole."

Mõistlik on vanglate sulgemisega mitte rutata, lisas Kuuse.

Riigikontroll juhtis sel nädalal tähelepanu, et kuna kinnipeetavate arv on kümnendiga kahanenud 3000 vangi pealt 2000 peale ja prognooside kohaselt see trend jätkub, kahaneb vanglate täitumus järgmise kümnendiga 1000 peale. Seega oleks justiitsministeeriumil mõistlik vähendada vanglate pinda, leiab riigikontroll.

Kui 2023. aastal on vanglad täidetud veel keskmiselt 70 protsendi ulatuses, siis kümne aasta pärast on need praeguste prognooside kohaselt täidetud vaid kolmandiku ulatuses. Selle tulemusel suureneb kolme vangla majandamiskulu ühe kinnipeetava kohta kuus riigikontrolli arvutuste järgi aastaks 2032 seniselt 2800 eurolt 6600 euroni.

Riigikontrolli hinnangul ei ole justiitsministeerium seni tegelenud piisaval määral olemasolevate vanglate majandamise tõhustamisega ega muutuvatele vajadustele vastavaks kohandamisega.

Riigikontroll leiab, et on tarvis kriitiliselt hinnata kõikide üksuste töös hoidmise mõistlikkust. Kui Tallinna ja Viru vanglate kinnistute ning personaliga tagataks kõigi kinnipeetavate vangistuse täideviimine, säästaks riik vanglate majandamisel vanima ning kõige rohkem amortiseerunud Tartu vangla sulgemisel selle ülalpidamiskulu arvelt 2023. aasta seisuga kuni 13 miljonit eurot aastas. Vaid kahe vanglaga majandamisel oleks 2032. aastaks ka kulu ühe kinnipeetava kohta prognoosiga võrreldes üle tuhande euro võrra väiksem.