Mis Ida-Virumaaga riigi silmis lahti on, et just see maakond vajab koalitsioonilepingu põhjal eraldi esindajat?

Ida-Virus on väljakutsed tõesti suuremad kui mujal Eestis ja arvud ei valeta. Kui me vaatame erinevat statistikat, vaatame erinevaid näitajaid, olgu need tervisenäitajad, töönäitajad, siis Ida-Viru on Eestis sellises olukorras, kus ta minu hinnangul vajab rohkem tähelepanu. Lisaks sellele on seoses põlevkivisektori nii-öelda nihkumisega ja põlevkivisektorist väljumisega ning õiglase ülemineku fondi raha sinna piirkonda suunamisega seal ka oluliselt suuremad väljakutsed. See on üks selge fookus, miks just Ida-Viru.

Ida-Virumaa esindaja kohale kandideeris 34 inimest, kui paljud neist olid tõsiseltvõetavad?

Ma isiklikult arvan, et kõik need, kes osalesid konkursil ja soovisid seda ametikohta, olid tõsiseltvõetavad kandidaadid. Lõplikku vooru, mis tähendas vestlusi, pääses üheksa kandidaati ja ma arvan, et need üheksa, kellel olid kõik dokumendid korras, kes olid meile vajalikud dokumendid esitanud ja näitasid, et nad tahavad seda kohta, olid küll väga tõsiseltvõetavad. Selles mõttes oli väga tugev konkurss ja ma arvan, et see oli ka põhjus, miks see võib-olla nii kaua aega võttis.

Mis sai Jaanus Purga puhul otsustavaks, et ta selle konkursi võitis?

Minu jaoks olid olulised kaks asja. Esiteks see, et tal tõesti oli väga suur motivatsioon. Ei ole ka saladus, see on ju meediast läbi käinud, et ta on erinevatel Ida-Virumaa teemadel pikalt sõna võtnud. Ja teine asi on ikkagi piirkonna ja ettevõtluse taust. Ehk ta on sealt piirkonnast pärit, ta elab seal ja tal on ka väga tugev ettevõtluse taust, kui me räägime just selles valguses, mis puudutab õiglase ülemineku fondi vahendite kasutamist ja teiste Euroopa Liidu vahendite kasutamist.

Mis on riigi võtmes olulisem, kas see, et valitsuse Ida-Virumaa esindaja esindaks maakonda valitsuse tasandil, või peaks ta pigem olema valitsuse otsuste piksevardaks maakonnas?

Esimeses järjekorras me oleme praegu kokku leppinud, et me ikkagi soovime, et ta oleks valitsuse esindaja Ida-Virumaal ja seda just lähtuvalt õiglase ülemineku fondi rahast ja teistest Euroopa Liidu toetustest. Aga see roll võib vahetuda ühel hetkel, kui me näeme, et vajadus on ka teistpidi väga suur.

Selleteemalistes aruteludes on välja käidud oht, et ministrid leiavad esindaja määramisel põhjuse veeretada Ida-Virumaa probleemide puhul vastutus (ja vastamine) maakonna esindaja õlgadele. Kuidas seda ohtu minimeerida?

Ma arvan, et piirkondlik esindaja ei asenda mitte kunagi ministrit. Need on kaks eri asja.

Ida-Virumaal on väljakutsed suuremad kui mujal Eestis. Ma arvan, et ühegi teise ametikoha esindaja ei saa asendada ministrit, vaid ta saab olla ministri käepikendus mingite teemade fookuses hoidmiseks või mingite probleemide lahendamiseks.

Jõhvis on kaks riigimaja: Keskväljakul ja Pargi tänaval. Kummas hakkab asuma Jaanus Purga töökoht?

Tema töökoht hakkab asuma selles majas, mis on niinimetatud endine maavalitsuse hoone.

Kas esindaja jääb üksi või antakse talle meeskond kaasa? Juhul kui üksi, siis kas on juba läbi mõeldud see, kes esindaja puhkuse ajal valitsuses maakonda esindab?

Esindaja praegu meeskonda endale ei saa. Ja just sellel põhjusel, et nagu me teame, on eelarve seis pingeline ja me peame kogu aeg otsima võimalusi, kuidas ja kustkohast kokku hoida. Ja praegu me oleme leidnud lahenduse, et regionaal- ja põllumajandusministeeriumi meeskond on ka tema meeskond. Meil on seal kohapeal mitmed ametnikud ja nemad on temale abiks ja tema on neile abiks ning puhkuse me saame nõnda ilusti ära katta.

Kas Jaanus Purgal on valitsuse Ida-Virumaa esindajana ka katseaeg?

Esindajal on nagu tavapäraselt ametnikel katseaeg neli kuud.

Kas saate kinnitada, et tema palk on võrdne asekantsleri palgaga ehk 5130 eurot?

Täpselt nii, asekantsleri palgaga võrdne brutopalk on praegu kokku lepitud.

Kas valitsuses on jutuks olnud, et veel mõnda maakonda esindaja valida? Ja kas te ministrina näete selleks vajadust?

Valitsuse tasandil see meil arutelu all ei ole olnud ja me ei ole seda arutanud ka koalitsioonikõnelustel, kui panime paika, et Ida-Virusse me soovime valitsusele lisatuge.

Aga ma ise ministrina olen küll korduvalt mõelnud just selles vaates, millised piirkonnad veel võiks olla meil rohkem fookuses ja miks mitte seesama piirkond, kus ma seda intervjuud annan (intervjuu toimus Põlvas – toim.) ehk Kagu-Eesti. Olen vaadanud, et ka saartel on väga suured ja teistsugused väljakutsed seoses ühendustega.

Kui see (ameti)koht ennast õigustab, tulevad võib-olla mingite teiste piirkondade puhul samuti arutlusele sellised lahendused, olgu need erinevad üleminekud, üleminekuvahendid, nagu on Ida-Virus õiglane üleminek – ma ei välista seda, aga valitsuse tasandil me seda arutanud ei ole.