Eelmisel nädalal tutvustas kliimaministeerium valitsusele ja turuosalistele plaani, mille kohaselt tahetakse saavutada 2030. aastaks 120-protsendiline taastuvelektri eesmärk uudse vähempakkumisega, mis on suunatud tuulele ja hübriidparkidele ning mille maht on suurem ehk kuni 6000 gigavatt-tundi.

Kliimaministeemiumi asekantsler Timo Tatar rääkis ERR-ile, et kui hetkel on ka seaduses kirjas eesmärk toota aastal 2030 taastuvatest elektriallikatest sama palju, kui on Eesti aastane elektritarbimine, siis nüüd kaalumisel oleva alternatiivi puhul suurendatakse seda ambitsiooni 100 protsendilt 120 protsendini.

"Meie eesmärk on teha vähempakkumine, mille maht on piisav, et selles saaks osaleda nii Eesti maismaatuulepargid kui merepargid. Selle maht indikatiivselt oli kuus teravatt-tundi," selgitas ta.

Kuigi praegu on turuosalistele välja kuulutatud, et järgmisel aastal peaks toimuma 500-gigavatt-tunnine taastuvelektri vähempakkumine ja 2025 veel järgnev 500-gigavatt-tunnine vähempakkumine, siis värske ettepaneku elluviimise korral oleks Tatari sõnul mõistlik need ära jätta ja asendada suurema mahuga vähempakkumisega. Ta rõhutas, et praegu on see alles idee, mida valitsus ja turuosalised kaaluvad. 

Küsimusele, kas niisugusel juhul jääksid merepargid toetuse alt välja, vastas asekantsler, et seda on keeruline öelda, kuid ministeeriumi analüüsi kohaselt on kuus teravatt-tundi kogus, kuhu peaks mahtuma nii maismaa- kui merepargid. Ka on tema sõnul vara arutada, kas see mehhanism on ühepoolne või kahepoolne hinnagarantii leping, on seal hinnakoridorid või mitte, sest kõik need on detailid, mis selguvad hiljem.

"Meie huvi on, mida meil on Eestis hetkel vaja ja ennekõike on vaja ära kasutada maismaatuul ja maismaapäike kombineerituna ehk hübriidpargid ja loomulikult siis ka anda meretuulele võimalus. Need on meie kaks fookust, saada rohkem tuuleenergiat, on see siis maismaal või merel," ütles Tatar.

Tema sõnul ei taha ministeerium hakata ette andma kvoote, kui palju on lubatud toota maismaa ja kui palju meretuulest.

Kui uus skeem läbi läheb, on tarvis uuendada riigiabiluba ja selle saamiseks võib Tatari sõnul kuluda aasta kuni kaks. Pärast loa saamist on võimalik oksjon välja kuulutada.

Meretuuleparkidele ei pruugi plaan sobida

Enefit Greeni tuuleenergia arenduste valdkonnajuht Lauri Ulm ütles, et välja käidud skeem on tehnoloogiavaba, eelistatakse küll tuule- ja hübriidparke, aga kui realistlikult vaadata, et tootma peab hakkama juba aastal 2030 ja osaleda saab hiljemalt 2026, siis meretuuleparkide jaoks see ei sobi.

"Tuleb arvestada, et meretuulepargi ehitus võtab natuke kauem aega. Meil on kaks meretuulepargi arendust, hoiame valdkonnal silma peal, aga selleks, et 2030 oleks park valmis, on hilja, kui 2026. aastal saame teada, kas saame toetustulukindluse," sõnas Ulm.

Sama meelt on ka Utilitas Windi juhatuse liige Rene Tammist, kes märkis, et meretuuleparkide vaatest on oluline kiirus. Millised on garantiiskeemid, oleks tema hinnangul tarvis teada juba järgmisel aastal, sest tarneahelatesse oma tootmisvajadustega sisse pääsemiseks tuleb need kolm-neli aastat ära broneerida.

"Meie arvates tuleks kõigepealt hinnata, mis on 2030. aasta tegelik tarbimine. Meie naabrid hindavad tarbimise kasvu vahemikus 40-100 protsenti ja siiamaani Eesti riik vaatab tarbimise prognoose konstantsena. Seetõttu on oluline, et me täpsustaks, mis on tegelikult maht," sõnas Tammist.

Ta lisas, et tähtis on ka tasakaalus tootmisporfell, sest tarbijale on soodsaim, kui on portfellis on erinevad tootmisallikad.

Lauri Ulm märkis, et maismaal on lahendused olemas ja riik on selles osas head tööd teinud, kuid ka meretuuleparkide jaoks on vaja selget plaani.