"Ma arvan, et jõuprobleemi ei ole. Kui vaadata seda relvastust, mida antakse Ukrainale, siis see on ka juba puht-tehniliselt erinev (sellest, mida USA Iisraelile annab – toim.). Iisrael saab kasutada tänu oma moodsale tehnoloogiale ka selliseid tehnoloogilisi süsteeme, mida Ukrainal ei ole ja mida Ukraina ei saagi kasutada. Selles mõttes on siin selge erinevus ja tehniliselt ma ei usu, et siin on mingisugust probleemi," rääkis Luik esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

"Suurem probleem on tekkinud Washingtonis, kus Esindajatekojas on üks päris tugev, ehkki väikesearvuline grupp Ukraina-skeptikuid, kes on just vabariiklaste hulgast ja keda võib nimetada endise ja võib-olla et ka tulevase presidendi Donald Trumpi järgijateks," rääkis Eesti diplomaat.

"See ei tähenda, et nende mõju oleks üleliia suur, aga tänu sellele, et vabariiklastel on väga väike enamus Esindajatekojas, on neil umbes 8-10 liikmel ebaproportsionaalselt suur võimalus poliitikat mõjutada. Ja kahjuks on just Ukraina teema tehtud üheks niisuguseks suhteliselt teravaks poliitilise võitluse aineks," lisas Luik.

Tema sõnul toetab enamus vabariiklastest kahtlusteta Ukraina abistamist. "Aga jah, tekkinud on niisugune mõjukas vähemus, kes teataval määral võtab suunda ka endiselt presidendilt Donald Trumpilt, kes on alati olnud päris ambivalentne Ukraina toetamise osas ja kohati väga kriitiline. Ja mis nende oponentide argumendid on? Põhiargument on see, et esiteks seda raha on vaja USA-l endal eelkõige oma julgeoleku parandamiseks, näiteks kuulsa piirimüüri ehitamiseks, mida nüüd on lubanud teha nii konservatiivid kui ka demokraadid, kaasa arvatud president Joe Biden," rääkis saadik.

Samas palestiina terroriorganisatsiooni Hamas rünnaku alla sattunud ja nüüd vastupealetungi alustanud Iisraeli toetavad Washingtonis mõlema partei poliitikud, märkis Luik.

"Aga võib-olla intellektuaalselt keerulisem ja tulevikku vaatavam argument on see, et Venemaad ei peeta sõjaliseks ohuks USA-le. Saadakse küll aru, et näiteks on sõjaline oht Eestile ja liitlastele, kes on otse [NATO] idapiiri ääres, aga USA puhul öeldakse, et meie jaoks on eksistentsiaalne oht Hiina. Hiinal on juba praegu arvuliselt rohkem sõjalaevu kui on USA-l ja väga paljudes moodsa tehnoloogia valdkondades, mida on võimalik kasutada ka relvastuses, on hiinlased kaugel ees. Ja nüüd konservatiivid ütlevad, et meil tuleb valmistuda suureks konfliktiks Hiinaga, hitech (kõrgtehnoloogiliseks - toim.) konfliktiks, väga kalliks konfliktiks ja see Vene värk on hääbuv - à la, et tuuakse välja tankid T-54 ja  Ameerikast vaadates ei ole see üldse mingi tõsine asi," rääkis Luik.

Ehkki selliste vaadetega on suhteliselt vähe kongresmene, on see grupp häälekas ja leiab ka telekanali Fox ja sellega sarnases USA meedias päris laia kajastust. "Siin ongi probleem selles, et on tulemas presidendivalimised ja kindlasti need teemad muutuvad veelgi teravamaks ja vastuolud veelgi suuremaks," tõdes diplomaat.

"Nii et see probleem on just nende suurte rahaeraldiste läbisaamine USA kongressist. Praegu ei ole ju suudetud isegi riigieelarvet pikendada kongressis, järgmine teetähis on novembri teine pool. Aga loomulikult ka Ukraina ja teised sellised teemad on seal päris teravalt esil," selgitas Luik.

Praegu on tema sõnul USA valitsusel veel vahendeid, et hoida Ukraina abistamist käigus, aga ühel hetkel need vahendid saavad otsa ja siis on vaja uue rahaeralduse jaoks parlamendi heakskiitu, rõhutas Luik.

Viitele selle kohta, et president Joe Bidenil on plaan panna Ukraina ja Iisraeli abistamine ühte paketti, ütles Luik, et mõte on ka lisada samasse USA ja Mehhiko vaheline piirimüür.

"See oleks siis n-ö maitsev pakett väga erinevatele poliitilistele jõududele, aga väga paljud saadikud, kaasa arvatud need, kes tegelikult toetavad Ukrainat, on selle vastu, eriti peavoolu vabariiklased, kes süüdistavad president Bidenit, öeldes et pigem tuleks teha veel rohkem selgitustööd selles, et miks USA-le on oluline Ukraina-poliitika, millised on need eesmärgid, mida tahetakse saavutada. Ja need vabariiklased ütlevad, et siis on võimalik need hääled ka palju lihtsamini kokku saada. Siin tuleb muidugi arvestada sellega, et see kõik on seotud presidendi- ja kongressivalimiste kampaaniaga. Nii et me siseneme poliitiliselt ülimalt keerulisse olukorda," märkis Luik.

Kommenteerides mõtet, et vastasseisuks Hiinaga valmistuv USA võiks olla huvitatud Venemaa kui Pekingi tugevaima liitlase nõrgestamisest, ütles Luik, et ameeriklased võivad seda teisiti näha.

"See on meie poolt vaadatuna täiesti loogiline mõttekäik. Aga võib-olla need samad vabariiklased väga võimsalt alahindavad Venemaad ja nende jaoks see, mis laagrisse Venemaa täpselt kuulub, ei olegi niivõrd oluline - Hiina on fookus ja probleem. Loomulikult ekspertide ringis käivad ka väga põhjalikud arutelud, mis on need õppetunnid, mida on Hiina saanud, vaadates Ukraina konflikti. Siin võimalus neid õppetunde tõlgendada sõltub loomulikult jälle sellest, mida arvatakse – kui edukas või ebaedukas lääs on olnud," rääkis Luik.

"Ühelt pool on antud Ukrainale vägagi palju relvastust ja lääs on olnud ka majandussanktsioonides vägagi ühtne, teisest küljest näiteks Taiwani, kui seal peaks midagi juhtuma, ei ole võimalik mingi relvastuse andmisega kaitsta – hetkel, kui saar on ümber piiratud, ei ole seal kellelegi enam relvastust anda. Nii et selles mõttes tähendaks see ikkagi otsest sõjalist konflikti," märkis suursaadik.

"Hiina seosed rahvusvahelise majandusmaailmaga on ka hiigelsuured – ühelt poolt nende suhete katkestamine kahjustab Hiinat, aga teiselt poolt see kahjustab ka Hiina suurimaid kaubanduspartnereid, näiteks USA-d. Nii et Hiina struktuurne probleem, kui rääkida sõjalisest heidutusest, konfliktiks valmistumisest on ositi vaata et keerulisem kui Vene teema," leidis Luik.