ERR Washingtonis: vabariiklaste sisevõitlus veel jahtumise märke ei näita
USA esindajatekoda on olnud liidrita 20 päeva ja vabariiklaste sisevõitlus ei näita jahtumise märke.
"Ma arvan, et esindajatekoja vabariiklaste praegune olukord on Kevin McCarthy otsuste tulemus, millega ta võttis omaks Donald Trumpi ja meie erakonna kõige äärmuslikumad liikmed ja andis neile kasvulava. Seega pole üllatus, et oleme nüüd siia jõudnud, aga see on häbiväärne ja piinlik," ütles esindajatekoja endine vabariiklasest liige Liz Cheney.
"Ajalugu kunagi mäletab (Matt) Gaetzi juhitud hullu kaheksat. Kahju, mida nad on suutnud teha sellele erakonnale ja riigile, on enneolematu. Ma pole kunagi näinud, et väike grupp inimesi suudaks tekitada nii palju kahju," sõnas esindajatekoja endine vabariiklasest liider Kevin McCarthy.
"Ma arvan, et ta on lihtsalt ärritunud. Ma arvan, et ta on leinaprotsessis ja jõudnud viha etapini," ütles esindajatekoja vabariiklasest liige Matt Gaetz.
Pärast seda, kui käputäis erakonnakaaslasi otsustas Kevin McCarthyt umbusaldada, on mitu vabariiklast avaldanud soovi liidrikohale kandideerida. Eelmisel nädalal lükati Jim Jordan kolme hääletusvooru järel mängust täielikult välja.
Konservatiivist poliitikakommentaatori David Brooksi hinnangul võtsid nii-öelda klassikalised vabariiklased lõpuks jalad kõhu alt välja ja astusid vastu erakonna parempoolsele tiivale, kes pole huvitatud valitsemisest, vaid soovivad hoopis tähelepanu.
"Väga raske on juhtida erakonda, veel vähem valida spiikrit, kui institutsiooni ei seata endast ettepoole. Meil on nüüd terve hulk nartsissiste, kes embavad telekaameraid ja on üksteisega paralleelmängudes, sest nad ei suuda teiste inimestega koostööd teha," kommenteeris Brooks.
Kohalikus meedias on hakatud aina rohkem rääkima sellest, et vabariiklased peavad spiikri ametisse nimetamiseks sõlmima kokkuleppe demokraatidega, kelle enamus sooviks samuti Ukraina sõjalise abi jätkamist. See oli parempoolsete vabariiklaste mässu üks peamine põhjus.
"Kui vaadata senatit, siis nii vabariiklased kui ka demokraadid arvavad, et Ukraina toetamine on rahvuslikes huvides ja sama kehtib ka Iisraeli puhul. Ma arvan, et kongressi mõlemas kojas on Iisraeli toetamine kohustuslik. Ilma spiikrita ei saa aga ühtegi seadust vastu võtta ega nendesse piirkondadesse raha saata," selgitas poliitikaanalüütik Sudha David-Wilp.
"See on uskumatu, kui palju inimesi leiab, et peaksime Ukraina hülgama. Põhimõtteliselt oleks see alistumine vabaduse ja türannia vahelises sõjas. See oleks äärmiselt ohtlik meie julgeolekule," ütles Liz Cheney.
"Ma tean, et osa senati ja terve hulk esindajatekoja vabariiklasi arvab, et Ukraina on Iisraelist kuidagi erinev. Minu hinnangul on kõik seotud," ütles USA senati vabariiklaste liider Mitch McConnell.
McConnelli arvates peaks ameeriklastel olema jõudu tegeleda kahe sõjaga ja samal ajal ka vastu seista Hiina aina kasvavale mõjuvõimule. Poliitikaanalüütiku Sudha David-Wilpi sõnul on enamik USA poliitikutest arusaamal, et ükski konflikt ei ela vaakumis, mistõttu tuleb kätt pidevalt pulsil hoida.
"Loodetavasti tehakse seda koos liitlastega, sest vastasel juhul tunnevad ameeriklased mingil hetkel või võib-olla isegi juba praegu, et neid tiritakse liiga paljudest suundadest," ütles David-Wilp.
Analüütikute hinnangul võisid ameeriklased loota, et eurooplased võtavad Ukraina toetamisel edaspidi suurema rolli. See oleks leevendanud sisepoliitilisi vaidlusi rahastamise üle ja lubanud administratsioonil keskenduda kiiresti lähenevateks presidendivalimisteks.
"Ma ei saa nõustuda, et eurooplaste abi pole piisav. Nad on kulutanud pea 90 miljardit dollarit. Nad pakuvad varjupaika paljudele põgenikele. Ma arvan, et meie NATO liitlased Euroopas on teinud palju," ütles Mitch McConnel.
USA tähelepanu võib praegu veel Ukrainal püsida, kuid pole välistatud, et see muutub, kui olukord Lähis-Idas teravneb ja konflikt laieneb.
"Oleme mures, et Iraani liitlased suurendavad rünnakuid meie vägede vastu. Astume kõiki võimalikke samme, et neid kaitsta ja vajadusel vastata. Me ei soovi ega taha seda, aga oleme valmis, kui vastased nii otsustavad," rääkis USA välisminister Antony Blinken.
"Kui mõni grupp või riik soovib konflikti laiendada ja seda kahetsusväärset olukorda ära kasutada, siis soovitame neil seda mitte teha. Meil on õigus end kaitsta ja me ei kõhkle vajalikke samme astumast," ütles USA kaitseminister Lloyd Austin.
Sudha David-Wilpi sõnul peavad ameeriklased olema tasakaalukad ja Iisraelil ei tohi lasta kättemaksul võimust võtta.
"Lootus on, et nn kahe riigi lahendusega jõutakse lõpuks taaskord järje peale ning Iisraeli ja Saudi Araabia suhete soojenemine saab jätkuda," ütles David-Wilp.
Administratsioon on ka sisepoliitiliselt keerulises olukorras, sest suur hulk demokraatide toetajaid ei mõista, miks lubatakse Iisraeli maavägedel tihedalt asustatud Gaza sektorisse sisse tungida ja ei nõuta relvarahu.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Välisilm"