USA esindajatekoja vabariiklased ei ole suutnud siiani uut spiikrit valida. Andreas Kaju ütles, et praegu esindajatekojas toimuv pole erakordne, sest näiteks kodusõja ajal läks vaja paarisadat hääletust, et spiiker ametisse saada ning ka hiljuti ametist vabaks saanud Kevin McCarthy vajas häälte kokkusaamiseks 20 hääletust.

Kaju tõdes samas, et Ameerika Ühendriikide poliitikas on seis murranguline.

"Selle juured on vabariiklaste partei siseses kaoses, mille algus võib-olla ei olnudki mitte ei sel ega eelmisel aastal ega ka mitte siis, kui Donald Trump sai ametisse, vaid võib-olla ei olegi isegi liialdus öelda, et selle juured on Iraagi sõjas, sest Iraagi sõda lõhestas Ameerika Ühendriikide valijaid ja ennekõike vabariiklaste valijaid. Nende partei käes oli sel hetkel administratsioon ja see kulu, kaheksa triljonit dollarit ja väga suur hulk kaotatud elusid – ennekõike vabariiklaste valijate lapsi, sest Ameerika Ühendriikide armee põhineb küll vabatahtlikkusel, aga väga paljud on Ameerika Ühendriikide sisemaalt, maapiirkondadest pärit poisid, ennekõike vähemkindlustatud peredest," rääkis Kaju.

"Ja kogu selle sõja traagika, mõlema sõja – Iraagi ja Afganistani sõja – traagika on see, mis tegelikult vabariiklaste parteid siiamaani oma mõjudes lõhestab ja sinna isolatsionismi tõukab ja muid sisemisi kõhklusi on põhjustanud," lisas ta.

Samas võib Trumpi pooldajate eesmärk Kaju hinnangul olla ka enne presidendivalimisi segadust tekitada.

"Kindlasti see on osa sellest. Ja Ameerika Ühendriikide poliitika on siiski meediapoliitika, see toimub alati kaamerate ees ja seetõttu see on suuresti näitemäng, draama või melodraama, mida tehakse oma valijatele, ennekõike oma valimisringkondades. Ameerikas poliitikud väga muretsevad sellepärast, et neil sisevalimistel oleks alati hääled koos ja ei oleks mõnda radikaalsemat alternatiivsemat kandidaati, kes sul vaipa oma parteist jalge alt ära ei tõmbaks," selgitas ta.

"Seetõttu ongi võimalus, et kui su parteil on õhkõrn enamus – ja vabariiklastel on esindajatekojas õhkõrn enamus – ja ainult viiel, kuuel, seitsmel vabariiklasel, nendel radikaalidel on õnnestunud hoida oma parteid pantvangis, nemad ise võtsid oma spiikri maha ja ise keelduvad ametisse panemast ühtegi normaalset konstruktiivset, sellist, kes kõikidele sobiks, tüüpi kandidaati, sest nad tahavad võidelda kogu süsteemi vastu, siis ainus asi, mis aitaks, on tegelikult mingis mõttes koostöö opositsiooniga ehk demokraatidega ja nende toel leida hääled mõne mõistlikuma kandidaadi jaoks," rääkis Kaju.