Ülemkogu lõppes õhtul pressikonverentsiga, kus Euroopa Liidu juhtide erinevused Iisraeli küsimuses selgelt välja tulid.

Juba mitu päeva on Brüsselis olnud keskne teema Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni reis Iisraeli, kus ta lubas juudiriigiga täielikku solidaarsust, ent ei maininud kordagi, et Iisraeli vastus terrorirünnakule peaks olema kooskõlas rahvusvahelise õigusega. See võib tunduda pisike nüanss, ent mitmete Euroopa riikide jaoks astus von der Leyen tundlikus küsimuses üle oma võimupiiride. Mitte, et keegi Hamasi toetaks, aga blanco-vekslit Iisraelile anda ei soovita.

Euroopa Ülemkogu president Charles Michel on aga enda avaldustes rahvusvahelist õigust maininud igal sammul. Seda ka teisipäeval, kui ajakirjanik küsis neilt mõlemalt rahvusvahelise õiguse rikkumiste kohta.

"Täielik blokaad koos baastaristu ära lõikamisega, kui lõigatakse ära ligipääs veele ja elektrile ja ei lubata toitu sisse saata, ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega," ütles Michel.

Von der Leyen aga tundis ennast palju ebamugavamalt. "Ma arvan, et on väga oluline vaadata avaldust, mille liidrid tegid. See on liidrite avaldus ja see võtab kokku Euroopa Ülemkogu seisukoha ja mina olen selle osaline," sõnas von der Leyen. Sellega jättis ta vastamata enda pihta kõlanud süüdistustele, ent kaude toetas ta rahvusvahelise õiguse järgimist.

Kohtumise ajal tuli ka info Gaza haiglas toimunud plahvatuse kohta, milles hukkus väidetavalt 500 inimest. Palestiinlaste sõnul pani selle toime Iisraeli sõjavägi, Iisraeli armee sõnul aga Palestiina terroristid. Ükski rahvusvahelistest meediaväljaannetest pole suutnud ise kindlaks teha, kummal õigus on.

Charles Michel võttis seda juhtumit kommenteerida. "Saime info kohtumise ajal. Rünnak tsiviiltaristu pihta ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega," sõnas Michel. Von der Leyen aga ei soovinud vastata, sest tal ei olevat piisavalt infot.

Küll aga oli tal sõnum seoses Brüsselis esmaspäeva õhtul toimunud tulistamisega, mis tuleneb Lähis-Idas kerkinud pingetest. "Mida me oleme näinud neil päevadel, on see, et terror tõuseb Euroopas taas pinnale ja liikmesriigid on selle suhtes väga tähelepanelikud. Seda enam on oluline, et deeskaleeriksime olukorda regioonis, mida see puudutab. On oluline teha kõik selleks, et minna tagasi arutelude juurde, mis olid nii tulemuslikud Iisraeli ja araabia riikide vahel," sõnas von der Leyen.

Ilmselt arutatakse terrorit Euroopas ja Iisraelis ka järgmise nädala Euroopa Ülemkogul, kuid sinnani on veel kümme pikka päev aega.

Politico: von der Leyeni isetegevuse suhtes kasvab rahulolematus

Euroopa pealinnades kasvavast rahuolematusest von der Leyeni tegevusega kirjutas ka väljaanne Politico, mille andmeil ületas komisjoni juht nii riikide esindajate kui ka Euroopa Komisjoni ametnike ja europarlamendi saadikute hinnangul oma volitusi, kui käis nädalavahetusel Iisraelis, jättes liikmesriigid EL-i positsioonide kujundamise protsessist välja.

Mitu inimest ütlesid Politicole, et ei ole rahul sellega, et von der Leyen küll avaldas solidaarsust Palestiina terrorirühmituse Hamas rünnaku alla jäänud Iisraeliga, kuid ei rõhutanud vajadust austada rahvusvahelist õigust.

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell tegi rahulolematuse isegi avalikuks, kui märkis, et komisjoni president ei peaks tavajuhul väljendama EL-i seisukohti, mida kooskõlastatakse riikide vahel. Borrell ütles laupäeval, et EL-i ühispositsiooni arutatakse välisministrite kohtumistel, mida juhib tema.

"Ma ei saa aru, mida komisjoni presidendil asja välispoliitikaga, mis ei ole tema mandaat," kirjutas sotsiaalmeedias Euroopa Parlamendi liige, Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni poliitilisse rühmitusse kuuluv Nathalie Loiseau.

Üks anonüümsust palunud diplomaat ütles Politicole von der Leyeni kohta, et ta käitub üha rohkem nagu kuninganna.

Politico märkis, et reis Iisraeli oli ainult üks episood paljudest, milles von der Leyen on eiranud vajadust kooskõlastada oma tegevust liikmesriikidega enne oluliste otsuste tegemist. Kriitikud viitavad näiteks tema külaskäigule juulis Tuneesiasse, kui ta avalikustas miljardieurose abipaketi migratsioonivoogude ohjeldamiseks või teatest asuda uurima Hiina subsiidiume elektriautode tootjatele.

Kriitika von der Leyeni tegevuse suhtes võib kasvada nii suureks, et see võib hakata ohustama tema võimalusi saada pärast Euroopa Parlamendi valimis järgmise aasta juunis ka teine ametiaeg Euroopa Komisjoni juhina, tõdes Politico. Ehkki von der Leyen pole ise sellisest soovist teada andnud, on tema poliitiline perekonna, Euroopa Rahvapartei (EPP) juhid juba öelnud, et toetavad teda.

Vastuolulist Iisraeli-reisi kommenteerinud komisjoni peapressiesindaja Eric Mamer ütles esmaspäeval, et von der Leyen esindas seal ainult komisjoni, mitte 27 liikmesriigi seisukohta.

"Keegi ei kritiseerinud von der Leyenit selle eest, kui ta läks Ukrainasse ja Butšasse [Ukraina linn, kus toimus veresaun]," ütles Mamer ajakirjanikele. "Ta võib reisida, kuhu tahab. Ta läks Iisraeli, et väljendada solidaarsust riigiga, mis oli provotseerimata terrorirünnaku ohvriks langenud. See on tema eesõigus."

Samas ei ole von der Leyeni tegevus vastusena Venemaa algatatud sõjale Ukrainas samuti kõigile meeldinud, tõdes Politico.

"Nägime sama asja sanktsioonide määramise teadete puhul või enamiku Ukrainaga seotud küsimuste puhul: ta ei aruta seda paljude inimestega, ta lihtsalt otsustab," ütles komisjoni ametnik, kes soovis jääda anonüümseks. "Ta haaras ka pandeemia ajal võimu ja klammerdus selle külge. Keegi ei vaidlusta seda, kuna tema töötulemused on olnud väga positiivsed. Aga selle negatiivne külg on, et mõned asjad jäävad väga pikaks ajaks otsustamata," lisas ametnik.