Paldiski Ühisgümnaasium pöördus õiguskantsleri poole, sest peab ebaõiglaseks, et riik ei ole võimaldanud neile samasugust toetust, nagu on ette nähtud Ida-Virumaa koolidele, kus õpib palju vene keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi.

Õiguskantsler mõistab küll kooli muret, kuid toob välja, et õiguslikust vaatenurgast ei saa siiski öelda, et riik ei või maksta eelarvest toetusi mõne kindla piirkonna kohalikele omavalitsustele, kui riigi arvates vajatakse selles piirkonnas riigi toetust kõige rohkem.

"Keeleameti kogutud andmete kohaselt oli 2021. aasta sügisel Eesti koolieelsete lasteasutuste, üldharidus- ja huvikoolide haridustöötajate seas 2300
inimest, kes vajavad täiendavat eesti keele õpet ning enamik neist - 1524 töötajat - töötab Ida-Virumaal. Nõuete täitmisega on raskusi ka Harjumaa haridusasutustel, ent Lääne-Harju vallas ei ole need probleemid siiski kõige suuremad," selgitas õiguskantsler.

Ta lisas, et loomulikult ei saa abi ja toetuseta jätta ka teiste Eesti piirkondade koole.

"Kooli kulud tuleb seaduse järgi kanda kooli pidajal ehk vallal või linnal oma eelarvest ehkki riik maksab seaduse järgi ka vallale või linnale toetusi. Seega, kui Paldiski Ühisgümnaasiumi juhtkonna hinnangul vajab kool rahalist
tuge, tuleks koolil pöörduda Lääne-Harju valla poole. Kui vald või linn leiab, et tal pole piisavalt raha seaduse nõuete täitmiseks, on tal võimalik riigilt
raha nõuda kohtu kaudu," lausus õiguskantsler.