Durejko ütles, et praegu on Eestis varustuskindlusega kõik korras, aga oluline oleks omada selles küsimuses ka pikaajalist vaadet. Durejko avaldas lootust, et Eesti energiaühenduste kaablitega ei juhtu midagi sarnast, mis juhtus Balticconnectoriga.

Eesti varustuskindlust tuleb tema sõnul vaadata kui tervikut Balti riikide varustuskindluse küsimuses.

"Meil lisaks kahele Estlinki kaablile on ka veel Leedu-Rootsi alalisvoolu ühendus 700 megavatti umbes. Need on kolm välisühendust. See, et neid on kolm, on iseenesest hea. See tähendab seda, et võimalus neid mõjutada on mõnevõrra väiksem. Aga võimalus alati säilib," rääkis Durejko.

Durejko tõi välja, et Eesti Energia omaniku ootus varustuskindluse osas on tagada juhitavaid energia tootmisvõimsusi 1000 megavati ulatuses, talveperioodil rohkem ja suveperioodil vähem.

"See tähendab seda, et Eesti energiatarbimise seisukohast meie ja veel olemasolevad koostootmisjaamad Eestis suudavad tagada energia tootluse nõudlusele vastavalt. Suurem probleem varustuskindlusega on võib-olla see sünkroniseerimise teema, mille me täna saame Venemaalt ehk otseses mõttes see risk, mis siin suve jooksul käis läbi Leedu ettevõtjate ja ka poliitikute sõnumitest, et see risk endiselt on olemas. See tähendab seda, et meie energiasüsteem peab suutma iseseisvalt talitada. See väljakutse on suur, aga meil on olemas selleks lahendused. Küsimus on lihtsalt, kui pikk aeg selliseks olukorraks tuleb ette näha ja milline on meie võime seda hoida," kommenteeris Durejko.

Durejko rääkis, et Eesti, Läti ja Leedu suudavad koos Balti piirkonna elektrivarustuse ära toota, kui selleks peaks tekkima vajadus, olukorras, kus väljastpoolt elektrit sisse ei tule. "On võimalik startida juhitavaid jaamasid. Meil on veel Kiisal Eleringi reservjaam," sõnas Durejko.

Samas tuleb tema sõnul arvestada, et need jaamad on oma eluea lõpus.

"1000-megavatise püsiva energiatootmisvõime ma suudame tagada talveperioodil," kinnitas Durejko.

Durejko ütles, et Auvere elektrijaam on praegu plaanilises remondis ja oktoobri lõpuks peaks see parema töökindlusega tagasi olema.

Saatejuht Anvar Samost küsis Durejkolt, kas näiteks külmas jaanuarikuus, kui Eesti elektritarbimine on ca 1500 megavatiga tipus, on varustuskindlus olemasoleva tarbimise tasemel tagatud, kui üks Estlinki kaabel peaks rivist välja minema.

"Parimas seisukorras me suudame jah. See eeldab seda, et kõik võimsused, mis on võimalik tööle rakendada, selle ära katavad. Siis sõltub see töökindlusest. Me oleme seal piiri peal. Ja loomulikult siis tulevad stsenaariumid, kus hakatakse tarbimisvõimsusi vähendama. Summa summarum nad on olemas, küsimus on perioodi pikkuses. Kui see periood on väga pikk, siis hakkavad tekkima väljakutsed," vastas Durejko.

Durejko sõnul läheks varustuskindluse tagamine probleemseks juba siis, kui selline olukord kestaks mitu nädalat. "Olukorras, kus meil on kõikvõimalikud tootmisvõimsused töös, tekivad paratamatult tõrked," ütles ta.

Selline olukord tooks tema sõnul ka turuhindade kallinemise.

Durejko nentis, et Eesti ettevõtted on energia ja konkurentsivõime seisukohalt ebavõrdses olukorras ja sinna on viinud Eesti valitsuste varasemad energiapoliitika otsused. "See on see, kus me oleme. Järelikult need otsused, mis me oleme teinud, ei ole piisavad selle olukorra lahendamiseks," lausus Durejko.

Samost küsis kommentaari ka kliimaministeeriumi asekantsleri Timo Tatari öeldule, et Eesti energiahinnad jäävad Soome, Rootsi või Norra omadest kõrgemaks veel kolmeks aastaks.

Durejko sõnul on see väga optimistlik väljavaade. "Kolm aastat energeetikas on selline aeg, mille jooksul ei suuda luua ühtegi uut tootmisvõimsust. See oleks ülioptimistlik. Välja arvatud taastuvenergia kohapealt. See, mida Timo Tatar tõenäoliselt soovis öelda, on see, et meil kindlasti tuleb energiahindade volatiilsus. /.../ Ta ütles, et selle aja jooksul ei teki turule alternatiivset odava hinnaga energiatootmist ja selles on tal õigus," kommenteeris Durejko.

Rääkides taastuvenergeetikast, näiteks tuulest, ütles Durejko, et varustuskindlust sellele rajada ei saa. "Kindlasti salvestuse peale ei saa varustuskindlust luua," märkis ta.