Eleringi juht: see on müüt, et meil on juhitavat elektrivõimsust vähe
Eleringi juht Kalle Kilk ütles "Esimeses stuudios", et meie piirkonnas on juhitavat elektrivõimsust piisavalt ja kui välisühendused ära kaovad, siis pimedusse me ei jää.
Kilk ütles saates, et hiljutine Balticconnectori gaasitoru kahjustamine ei ole Eesti varustuskindluse doktriini purustanud.
"Ma väidaks täpselt vastupidist. Ma arvan, et see meie varustuskindluse doktriin põhinebki sellel, et iga üksiksündmus, mis võib juhtuda suvalise asjaga suvalises kohas, ei tohi mõjutada inimese varustatust gaasi või elektriga. Ja kui täna vaadata ringi ja küsida, kas keegi on tundnud, et tal on gaasi väheks jäänud, siis vastus on ei. Ja veel edasi rääkides, et see vastus on terve talve jooksul ei. Probleemi sellest ei teki, ei meil ega Soome pool," rääkis ta.
Kilk ütles, et varustuskindlus tuleb rajada sellele, et oleks palju erinevaid tarneahelaid.
"Mitte liiga kaua aega tagasi oli Texases külmalainega hästi suur probleem 2021. aastal, palju inimesi oli elektrita. Ja seal tõdeti, et probleem oli selles, et neil oli liiga vähe ühendusi. Vastus on see, et mõistlik on varustuskindlus rajada sellele, et sul ei ole kõik munad ühes korvis. Vahet pole, on see ainult välisühendused või ainult mingi sisemaine elektritootmine. Kõige mõistlikum nii hinna kui ka varustuskindluse mõttes on see, et sul on paljusus, palju erinevaid tarneahelaid," selgitas ta.
Balticconnectori gaasitoru purustusest ei ole Kilgi sõnul Eesti tarbijatel olulisi muresid. Kui ka Eesti ja Soome vahel olevate elektrikaablitega midagi juhtuks, ei oleks Kilgi sõnul olukord hullem.
"Kui siia tuua paralleel elektrisse, et kas elektris on olukord siis kuidagi halvem või parem, siis ma ütlen, et elektris on olukord veel parem. Gaasiga on meil nii, et ega keegi meil siin ümberringi olevates kohtades maardlates ei kaevanda, me oleme ikkagi sõltuvuses sellest tarnest. Kui seda kuskile siia ladustatakse, siis ta on siin olemas," rääkis ta.
"Elektriga on teistmoodi – elektrit on võimalik toota nii meil kui ka meie naabrite juures. See tähendab, et kohti, kus seda võimalik teha, on rohkem, see on tükkmaad hajutatum. Ja neid elektrijaamu ka Baltikumis on väga palju kokku. See on kuidagi levinud müüt, et meil juhitavat elektrivõimsust on vähe ja kohe kui välisühendused kaovad ära, siis olemegi pimedas. Täiesti kindlasti mitte," lisas Kilk.
Merealust taristut valvata on keeruline
Kilk rääkis, et Elering kontrollib praegu tavapärasest tihedamalt oma taristuobjekte, seda mitte üksnes võimalike pahatahtlike rünnete pärast, vaid ka võimalike tehniliste viperuste pärast.
"Me oleme muutnud tegutsemise taktikat, et mingid remonttööd, mida aeg-ajalt ikka paralleelselt teeme, praegu ei tee. See on vana tõde, et kui midagi torgid, siis on suurem tõenäosus, et midagi läheb katki selle käigus. Täiesti välised osapooled, kes täiesti tahtmatult midagi võivad teha. Me oleme hakanud trasse tihedalt läbi käima, et tuvastada, kas kuskil on mingit ehitustegevust, lihtsalt, et ära hoida õnnetust," selgitas ta maapealse taristu kontrollimist.
Merealust taristut valvata on tema sõnul keeruline.
"See on nagu kodu valvamisega, et hästi lihtne on panna mingisugused andurid üles, mis hakkavad kisama, kui keegi sul näiteks akna sisse lööb. Aga akna sisselöömist need ju ei takistanud. Akna sisselöömist saadki takistada, kui sul turske sell seal valvab. On selge, et veealust taristut niimoodi turske selliga valvata on äärmiselt keeruline. Meie arusaam ongi, et pigem on võimalik monitooringuseadmetega tekitada täiendavat infot selle kohta, mis toimub. Aga nad ei suuda kuidagi garanteerida seda, et see sündmus ise juhtumata jääb," ütles Kilk.
Erinevate nutikate jälgimisseadmete kasu taristu juures oleks Kilgi sõnul siis, kui neid saaks kasutada lisaks mingil muul eesmärgil. "Ainult kaablite ja torude kohta info omamine võib-olla ei ole see, mis päris tasuv oleks seal."
Poliitikute sõnul peaks ühenduste taristut valvama omanik. Kilgi sõnul on Eleringi mure see, et klient oleks energiaga varustatud ja sellega on oma tegevustes arvestatud.
"Eleringi ehk infrastruktuuri omaniku mure on, et klient saaks varustatud energiaga ja selle me garanteerime. Ja selle loogika on selles, et me oleme arvestanud, et võrgus peab olema alati mingisugune ülekate, et intsident ei põhjusta kohe jama. Ja tegelikult sellega on arvestatud, et merealuse infrastruktuuriga võib juhtuda, et selle juhtumi kõrvaldamine võib aega võtta väga kaua," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", saatejuht Mirko Ojakivi