Õiguskantsler kirjutas, et mootorsõidukimaksu eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu, et rahandusministeerium oleks kaalunud erandi tegemise võimalusi puuetega inimestele, kuigi maksu struktuur lubaks erandeid teha.

"Näiteks saaks puuetega inimesele või tema määratud inimesele kuuluva auto aastamaksust vabastada, nõuda vaid baasosa (50 eurot) maksmist või rakendada sarnaselt Ühendkuningriigiga põhimõtet, et puuetega inimestele on kehtestatud sõiduki aastamaksu tasumisel 50-protsendine soodustus," märkis Ülle Madise.

Õiguskantsleri sõnul on tänuväärne, et eelnõu ettevalmistaja on märganud puuetega inimeste haavatavust, kuid mõistlik oleks olnud seaduseelnõu seletuskirjas analüüsida ka toetusmeetmete sisu ja nende mõju.

"Kui leitakse, et puuetega inimeste kasutuses olevate sõidukite maksustamisel erandit ei tehta ja lisakulud plaanitakse katta sotsiaaltoetustega, siis peaks seletuskirjas kirjeldama ka nende toetuste maksmise võimalusi. Ainult nii saaks hinnata nende meetmete piisavust."

Lisaks tuleks Madise sõnul kaaluda, kas uue sotsiaalmeetme loomine ja rahastamine riigieelarvest ei too kaasa hoopis suuremat halduskoormust ja kulusid kui erandite ja soodustuste sätestamine seadusega.

"Tuleb veel mainida, et kuigi sotsiaalministeerium peab välja töötama tugimeetmed ja need meetmed on vajalikud ainult mootorsõidukimaksu mõju leevendamiseks, ei ole eelnõu seletuskirjas välja toodud tugimeetmete rakendamise kulu."

Automaksu tasumisest on vabastatud päästeautod, kiirabiautod ja teised alarmsõidukid (välja arvatud ministrite jms autod). Maksuvabastuse alla lähevad ka puuetega inimestele ümber ehitatud autod, kuid üldist maksuvabastust puudega inimesed ei saa.

Rahandusminister Mart Võrklaev on öelnud, et puudeliike on palju ning enne seaduse jõustumist vaatab sotsiaalministeerium veel üle, kellele võiks veel anda vajaduspõhist toetust automaksu tasumisel.