Kuigi kõik lasteaiad peaksid järgmisest sügisest olema eestikeelsed, tahavad muukeelsete perede vanemad juba praegu oma lapsi üha enam varakult eesti keelt õppima panna.

Rõõmupesa lasteaed Mustamäel on eestikeelne, kuid näiteks Naerulindude rühmas on pooled lapsed pärit muukeelsetest peredest ja see on Tallinnas üsna tavapärane.

"Mustamäel, Lasnamäel ja ka Kesklinnas on see selline triviaalne, tüüpiline olukord. /.../ Mina praegu koheselt hakkasin mõtlema konkreetse lasteaia peale, kus õpe toimub eesti keeles, aga mõni üksik laps on eesti kodukeelega ainult. (See lasteaed on) Lasnamäel," rääkis Tallinna abilinnapea Andrei Kante.

Kante tõdeb, et sellistel puhkudel on kehvemas seisus just eesti lapsed, kelle emakeel ei saa venekeelses keskkonnas eakohaselt areneda. Ka Naerulindude õpetaja tõdeb, et vene emakeelega lapsed räägivad omavahel ikka vene keeles.
Seetõttu pole kellelgi illusioone, et sügisest, kui kõik lasteaiad eesti lasteaedadeks muutuvad, hakkaks seal ka tegelikult eesti keelt kuulma. Lapsed räägivad omavahel ju ikka oma emakeeles, isegi kui õpetajad omandavad vajaliku keeleoskuse.

"Lasteaedade juhtide seisukoht on selline, et ligi 300 õpetajat järgmisest aastast süsteemis ei jätka, sest nad lihtsalt ei ole võimelised oma keelekvalifikatsiooni nõutavale tasemele viima," ütles Kante.

Pärast eesti lasteaeda tahavad paljud venekeelsed pered, et nende laps jätkaks haridusteed eesti koolis. Lasnamäel asuvas eestikeelses Kuristiku gümnaasiumis käib juba praegu rohkem muukeelsetest peredest pärit lapsi kui eesti lapsi. Ja nende osakaal on aasta-aastalt kasvanud. Riina Raaga on Kuristiku kooli õpiabi õpetaja ja logopeed, kes vaatab üle kõik 1. klassi astuvad lapsed.

"Sel aastal käis minu juurest läbi 113 esimese klassi last. Ja ma sain nende hulgast 31 eesti emakeelega, eesti kodukeelega last. /.../ Nende hulgas oli 13 last, kes ei rääkinud eesti keelt ega ei saanud sellest aru," rääkis Raaga.

Lisaks on Riina Raaga 3. klassi klassijuhataja.

"19 õpilasest on kuus tükki eesti emakeelega. /.../ Praegu on tendents selline, et venekeelsetest lasteaedaedadest tulevate laste hulk on suurenenud. /.../ Kuna ikkagi muu kodukeelega laste protsent suureneb, siis õpetajatel on väga keeruline neid kõiki aidata ja abi nad vajavad," sõnas Raaga.

Tema sõnul on suur vahe, kas laps on käinud enne kooli eesti või vene lasteaias.

"Kõige raskem on see, et nad ei saa aru ei korraldustest, rääkimata tekstidest. Meil on juba esimeses klassis kirjanduslikud tekstid. Ja keeleõpe ei käi kirjanduslike tekstide kaudu, keeleõpe käib õppetekstide kaudu," selgitas Raaga.

Raaga leiab, et muukeelsest perest pärit lapsed vajaksid algklassides üht lisa-aastat, mis kuluks puhtalt keeleõppele. Alles siis saab hakata last sisuliselt õpetama.

"Kuidas nad hakkavad saama näiteks neljandas ja viiendas klassis, kus ikkagi on rohkem tekstianalüüsi ja kirjanduslikud tekstid, me veel seda päris hästi ei tea," ütles Raaga.

Mida rohkem on klassis venekeelseid lapsi, seda enam kõlab ka koolis vene keelt.

"Suhtluskeel koolis on neil loomulikult oma emakeel. Loomulikult me soovitasime, et püüdke suhelda, püüdke suhelda eesti keeles nii palju, kui te saate, aga lapsed tahavad ju ennast vabalt tunda," ütles Raaga.

"Kui me võrdleme kuskil mõne muu riigiga, kus öeldakse, et on väga hästi korraldatud, miks nemad hakkavad kohe, miks nende uusimmigrandid hakkavad rääkima suhteliselt kiiresti nende riigikeeles ja meil ei hakka. Aga meil on suhtlemiskeskkond ja see takistabki laste arengut," rääkis Raaga, kelle sõnul ei oska sageli ka vanemad ise eesti keelt.

Kuristiku kool korraldab õpiabigruppe, et lapsi eesti keelega järje peale aidata, kuid nagu ikka, raha on vähe ja õpetajad peavad lisakoormust ilma lisatasuta kandma. Raagale tundub, et ministeeriumis ei kujutata ette, millises olukorras nad on.

"Kui on erineva keeletaustaga lapsed ühes klassiruumis, siis abiõpetaja peab seal keskkonnas ka olema ja me oleme oma tegevusplaani kokkupanemisel sellega ka arvestanud," ütles Kante.

Abilinnapea peab aga venekeelsest perest pärit lastele sobilikumaks keelekümbluskoolides alustamist. Just selle tee valis ka tänavu kooliteed alustanud ajakirjaniku ja jalgpallikohtunikuna tegutseva Dmitri Kulikovi pere. Kuigi kaalumisel oli ka lähedal asuv eesti kool.

"Alguses esimesed kaks aastat ta käis venekeelses lasteaias ja siis me läksime eestikeelsesse lasteaeda ja seal oli selline osakaal, et 50-50 – 50 olid eestikeelsed lapsed ja 50 oli venekeelsed lapsed. /.../ See oli hea kogemus ja ma mõtlesin, et seda kogemust võiks jätkata," selgitas Kulikov.

Nagu enamikus Tallinna venekeelsetes koolides, on ka Tallinna Pae gümnaasiumis avatud keelekümblusklassid.

"Kogu protsess nendel on eesti keeles. Ja see keskkond on päris hea, sest temaga koos klassis õpivad ka tema sõbrad lasteaiast. Ja see oli lapse soov. Seda võimalust, et last hakatakse taga kiusama keele pärast, on vähem," rääkis Kulikov.

Kuigi Tallinnast pärit, ei omandanud Dmitri Kulikov ise eesti keele oskust koolis. Ta käis tavalises vene koolis.

"Koolis ma sain natukene grammatikat 4. klassis ja muu oskus tuli, ütleme, reaalse elu pealt. Meil hoovis oli 50-50, eestlased-venelased, kogu aeg mängisime jalgpalli, korvpalli, kaklesime, jõime õlut ja kõike tegime koos," selgitas ta.

Pae kooli õpetajad on aga umbusklikud, mismoodi hakkab välja nägema eestikeelne õpe nende lastega, kes pole keelekümblusklassis või eesti lasteaias käinud.

Abilinnapea Andrei Kante ütles, et ka õpetajale ei piisa õpetamiseks pelgalt eesti keele oskusest. Et suuta ka oma ainet võõrkeeles anda, kulub palju rohkem aega kui pelgalt keelõppeks.

Kante pooldab koolireformi, kuid peab selle tempot ebarealistlikuks. "Me peaksime mõtlema selle peale, kust väga operatiivselt me saaksime hankida need õpetajad, kes järgmisel aastal tulevad koolidesse ja ka lasteaedadesse. Tallinna osas me oleme hinnanguliselt arvutanud, et me vajaksime aastas ligi 140-150 õpetajat juurde, kes oskaksid õpetada ainet eesti keeles," rääkis ta.

Teda teeb murelikuks, et seadus nõuab eestikeelsele haridusele üleminekut ka erikoolides. Seal õpivad aga lapsed, kelle jaoks on tavakoolis oma emakeeleski õppimine liiga raske. Sellegipoolest lubab ta, et pealinn pingutab selle õnnestumiseks.

"Ma tajun lihtsalt seda olukorda nii, et praegu teatud poliitilised jõud on taotlemas seda, et Tallinn kukub selle reformi elluviimisel läbi," ütles Kante.