Kutsehariduskeskuse õppedirektor Kristi Aron võrdleb eestikeelsele õppele kiiret üleminekut Ida-Viru oludes kord tulekahju kustutamise, kord suure laeva pööramisega.

"Kes on filmis näinud, kuidas suurt laeva ümber keeratakse, siis rooliratas keerab-keerab-keerab, aga masin keerab natukene hiljem. Tegelikult see on võimalik, see on vajalik ja tegelikult kõik võidavad sellest olukorrast, kui me selle laeva keeratud saame," lausus kutsehariduskeskuse õppedirektor Kristi Aron.

Tegevuskava näeb ette täiseestikeelsete õpperühmade arvu suurendamist. Praegu on neid neli, tuleval sügisel vähemalt kaheksa. Kuid esmane eesmärk on seaduse täitmine, et tagatud oleks vähemalt 60/40 nõue.

"Ja nii ongi kujunenud, et on erialasid, kus me reaalselt räägime 10 protsenti eesti keeles ja 90 protsenti vene keeles. Ja suur eesmärk on neid proportsioone muuta," ütles Aron.

Eestikeelsele õppele üleminek kutsekeskhariduses on nagu tavakoolideski suuresti kinni õpetajates. Tänu suuremale palgale leiti sel aastal 11 uut õpetajat, kuid vajadus on palju suurem. Väljapääsuks on olemasolevate õpetajate koolitamine. Heaks eeskujuks on kutseõpetaja Dmitri Filippov , kes on võtnud eesmärgiks C1-keeletaseme.

"Ma õpin ka eesti keelt. Kui ma tulin siia töötama, mul üldse midagi ei olnud, aga mind aitavad väga head kursused, koolitused toimuvad. Muidugi, probleemid on natuke olemas ikka, aga kui on vaja teha, siis on vaja," lausus IVKHK kutseõpetaja Dmitri Filippov.

Kava järgi peaks Ida-Viru kutsehariduskeskus eestikeelsele õppele üleminekuga täies mahus toime tulema hiljemalt 2026. aastal. Haridusministeerium soovib, et suuremad puudused oleksid kõrvaldatud juba tuleva aasta septembriks.