Oma reklaamides esitles Dmitri Filippenko end nii vaimuka rahvamehe kui ka tippspetsialistina, kes lubas valust vabastada või veatu naeratuse kinkida ka kõige raskemas seisus patsientidele. "Pealtnägijale" teadaolevalt põhjustas tegelikult tema stomatoloogiaäri suuri kannatusi nii füüsiliselt kui ka finantsiliselt vähemalt 20 inimesele.

2008. aastal Tartu Ülikooli stomatoloogia eriala lõpetanud Filippenko suundus paljude ametikaaslaste eeskujul Soome, kus avas 2012. aastal hambaraviäri Meidänklinikka OY, millel oli esindus nii Helsingis kui ka väiksemates linnades. 2015. aastal puhkes aga põhjanaabrite juures skandaal, kui kohalik järelevalve avastas, et Filippenko juhitud kliinikutes peteti nii kliente kui ka sealset haigekassat mitmel moel, kuni selleni välja, et pahaaimamatutel inimestel raviti ja asendati implantaatidega täiesti terveid hambaid.

Dmitri Filippenko ja mitu tema kaastöölist said Soomes implantaatide paigaldamise keelu ja tema pankrotis ettevõte jäi võlgu 580 000 eurot. Paljude jahmatuseks jätkas aga sama arst koos paari sule sappa saanud kolleegiga Eestis tegutsemist igasuguste takistusteta.

"Minu meelest oli ohumärk juba siis, kui ta seal selle keelu sai. See paneb ikkagi väikese lambikese kuskil põlema ja ma arvan, et see on saanud kesta liiga kaua. Terviseamet oleks võinud siiski midagi võtta ette, et need asjad ei jätkuks," kommenteeris Eesti Hambaarstide Liidu president Katrin Metstak.

Terviseametil on mitu selgitust, miks ta justkui midagi teha ei saa. Esiteks kehtib keeld ainult ühe riigi piires, teiseks ei liikuvat info piisavalt kiiresti ning kolmandaks kardetakse pärssida vaba ettevõtlust.

"Tegevusluba väljastatakse territoriaalselt, see tähendab riigi kohaselt. Kui (luba) võetakse Soomes ära, siis ei ole need samad asjad siin pädevad. /.../ Meil ei ole selliseid andmebaase ja /.../ neid andmebaase tegelikult praegune seadusandlus meil ei võimalda. See on tegelikult ettevõtlusvabadusse sekkumine," sõnas terviseameti põhja regionaalosakonna nõunik Sirje Asu.

Kuigi tema nimega on seotud ka teisi kaubamärke, jätkas Filippenko Eestis vaba ettevõtlust peamiselt firma Implanttihoito Hambaravi OÜ sildi all. Nagu nimi vihjab, keskendus Tallinnas Kristiines asunud kliinik eeskätt Soome turistidele, aga ka venekeelsele klientuurile piiri tagant.

Kliinikus töötas mitu idapiiri taga hariduse saanud arsti, näiteks kasahhi juurtega Semen Nemeev või ukraina päritolu Oleg Coliusco. Implantihoitto pidas Filippenko juhtimisel sotsiaalmeedias oma Youtube'i kanalit, treis hoogsalt reklaame, näiteks lubas välismaalt kohale sõitnutele täisteenust ja osales mitmes promosaates.

Hulk kannatavaid patsiente

Üht sellist reklaami märkas Helsingis elav 62-aastane Aleksander Lazovik. Kahe lapse isa ja elupõline torumees, kes juba paarkümmend aastat tagasi töö tõttu Soome kolis, avastas mõni aasta tagasi, et hammastest murdub tükke. Soome tohtrid opereerisid Lazoviki suust välja viis hammast ja soovitasid proteese hinnaga üle 7000 euro. Et see käis pensionärile üle jõu, tundus Implanttihoito pakkumine ahvatlev.

"Ma tulin sinna, võttis vastu mind dr Semen Nemeev, vaatas, mis mure, kui palju tööd, mis tööd, kui palju läheb aega umbes. Ja ütles summa – 5150 eurot soodusega," meenutas Lazovik.

Lazovik sõlmis kliinikuga järelmaksulepingu ja ravi hakkas pihta. Sisuliselt samal ajal, sügisel 2020 märkas Implanttihoito reklaami ka Järvamaal elav seitsme lapse ema Rina Deket, kes kaotas märkimisväärse osa hammastest juba paarkümmend aastat tagasi ja unistas sellest saati kauni naeratuse taastamisest.

"Arst vaatas üle ja ütles, et läheb 6000 eurot. Mina ütlesin, mul ei ole sellist raha ja /.../ arst ütles, et saab TF pangast laenu võtta. Ma läksin siis sinna ette, laenutaotlus oli viie minutiga tehtud, see polnud üldse probleem. Ja ma sain jah-vastuse ja siis arst hakkas tegutsema," rääkis Deket.

Mitmel puhul teebki asja traagilisemaks, et ravi rahastamiseks patsiendid suunati võtma laenu, mis oli seda lihtsam, et kliinik tegi koostööd mitme väikelaenudele spetsialiseerunud firmaga.

"Pealtnägija" tutvus väljapool kaamerat veel kümnekonna patsiendi looga ja kordus sarnane muster: tihti väiksema sissetulekuga, sageli vene emakeelega inimestele lubati kiiresti ja soodsalt teha Hollywoodi näitleja vääriline naeratus, aga kui töö algas, tekkisid probleemid.

Näiteks Aleksandrile ja Rinale paigaldati lõualuu sisse kruvid, mille külge hiljem tuleks paigaldada uued hambakroonid. Seniks, kuni haavad paranesid, pandi peale ajutised proteesid, et asi esteetilisem välja näeks ja süüa saaks. Paraku pidasid asendushambad vastu väga napilt.

"Kõht oli tühi, läksime õega tanklasse ja ostsime endale süüa. See oli niisugune hästi pehme burger. Ja nii kui ma hammustasin, see jäi sinna hamburgeri sisse, see vahe," kirjeldas Deket.

"Ma hakkasin hambaid pesema ja tunnen midagi seal suus, sülitasin välja, hambasild. /.../ Helistasin tagasi Implantantihoittosse, nii ja nii on, mure, probleemid, hambasild kukkus, pani mulle aja kinni, kutsus jälle sinna vaatama," rääkis Lazovik.

Väga sarnane on Soomes keevitajana töötava kolme lapse ema Anna Laine lugu, kes võttis 6100 eurot maksva töö jaoks samuti krediiti ja kellele jõuti hambakroonid ära panna, aga kohe tekkisid uute hammastega probleemid.

"Ma ei saanud rääkida. Ma räägin siiamaani defektiga, need segavad mind suus, hakkasid valud ja verejooks. Kogu aeg helistasin sinna, kirjutasin neile ja nad ütlesid, et nii peabki olema, see on kõik okei," rääkis Laine.

Oluline on, et kuigi Aleksandrile, Rinale ega Annale ei pannud implantaate suhu Filippenko isiklikult, siis probleemide tekkimisel suhtles nendega juba kliiniku omanik, andes järjest erinevaid lubadusi.

"Mulle lubati, et kõik tehakse ümber ja parandatakse," ütles Laine.

"Ütlesin, mis nüüd saab? Ei ole midagi peab uue taotluse tegema. Millist taotlust? Ma karjusin. Ma läksin, jah, endast nii välja, ma tegin kõva häält seal ikkagi, et kaua võib. Ja siis, kui nad ütlesid mulle, et laenulepinguid veel vaja teha, veel ühe /.../, siis mul enam sõnu ei olnud, aga mul ei olnud valikut," rääkis Deket.

Kui Deket sõlmis veel teisegi laenulepingu summale 3550 eurot, mille eest liimiti talle needsamad ajutised proteesid uuesti suhu, siis Lazovikile tehti vigade parandust algul tasuta, aga mitu katset ebaõnnestusid.

"Ja siis viimane kord ta ütles nii otse siis – vaatab silma ja nagu näed, silmad on tühjad, temal on poogen, kes sa oled, mis sa siia tulid, patsient –, /.../ mine kohtusse. Lepingus kõik on kirjas, palun," meenutas Lazovik.

"Ta võtab valmis töö eest raha ette ja inimene seda valmistööd ei saa. Ta on kadunud. See on ikka väga masendav tegelikult ühe inimese jaoks, et mida ma siis nüüd teed, kuhu ma lähen. See töö on pooleli. Ja teda ei ole," kommenteeris Metstak.

Küll erineval ajahetkel, aga lõpuks katkes kõigi peategelaste kannatus. Abi otsiti erineval moel: Deket pöördus tarbijakaitsesse, Lazovik kirjutas terviseametile, mõni kaebas hambaarstide liidule, osa valas pettumust välja sotsiaalmeedias.

"Ma olen ka paari patsienti silmast silma näinud. Neil tuleb ikkagi pisar silma, kui nad hakkavad mõtlema selle peale, et issand me peame veel kohtus seda asja hakkama jahvatama, kust ma selle raha võtan," ütles Metstak.

Vaid mõni üksik nagu Anna Laine palkas advokaadi ja pöördus kohtusse – mitte ainult kannatab ta juba kolm aastat puuduvate hammaste tõttu, vaid praaktöö ümber tegemise kalkulatsioon on üle 17 000 euro. Kõik kannatanud ütlevad, et nad on sisuliselt invaliidustunud ja halvemal juhul maksavad selle eest siiani laenumakseid, näiteks Deket iga kuu 160 eurot. Esimene laen on makstud ja teisest laenust on veel ligi 2000 veel maksta.

Filippenko firmade kohta on esitatud 25 kaebust

Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiu kvaliteedi ekspertkomisjon on viimase viie aasta jooksul saanud Dmitri Filippenko hambaravifirmade peale 25 kaebust. Kui maha arvata mõni juhtum, kus Filippenko ise küsis arvamust seoses kliendiga tekkinud erimeelsusega, leiti kaheksa kaebuse puhul otsene raviviga ja viimasele üheksale kaebusele Implanttihoito isegi enam vastanud.

"Ma kujutan ette, et kui meie kolleegidel tuleks ka üks kaebus või kaks kaebust, siis me ikkagi väga tõsiselt vaatame ja mõtleme, mida me valesti teinud oleme, onju. /... / Meditsiinis meil on selline, et üks on nagu juhus, kaks on kokkusattumus, kolm on juba muster. Võib-olla siis ta tõesti midagi teeb valesti," kommenteeris riigikogu liige, perearst Eero Merilind.

"See on väga suur number. /.../ See ütleb, et see inimene ei tohiks olla arst, tegelikult ka. Me kõik viienda kursuse lõpus anname Hippokratese vande ja me tahame aidata patsienti kõiges heas. Aga kui me kuuleme, et on nii palju vigu... Ma ei tea ühtegi teist arsti Eestis, ausalt öeldes, kellel oleks nii palju vigu," rääkis Metstak.

Vaidlused, võlad ja taunivad otsused ei takista arstina tegutsemist

Küsimus on, miks massiliste kaebuste pinnalt juba varem midagi ette ei võetud? Näiteks novembris 2021 Anna Laine juhtumis tehtud eksperthinnang on hävitav. "Niisugune barbaarsus on omane ainult endisest nõukogude kultuuriruumist pärit hambaarstidele," tõdetakse otsuses ja öeldakse, et patsiendil võinuks, arvestades kasutatud ravivõtteid ja materjale, minna isegi veel hullemini.

Sotsiaalministeerium ütleb, et komisjon on ainult nõuandev kogu ja ei lahenda õiguslikke vaidlusi, aga on siiski viimase viie aasta jooksul vähemalt kolm korda terviseametit teavitanud, et Filippenkot tuleks kontrollida.

"Kui inimesele on väljastatud arstidiplom, siis arstidiplom talle siiski väljastatakse eluaegaselt. Selles mõttes, et haridust ei võeta kelleltki ära. Siin töötamise aluseks ongi vastava kvalifikatsiooni ehk selle hariduse olemasolu," ütles aga Sirje Asu terviseametist.

"Kui arst on ülikooli lõpetanud, siis ta võib põhimõtteliselt eluaeg töötada ja ta võib töötada nii, et ta näiteks ei omanda uusi kogemusi või uusi teadmisi. Mis minu meelest on suhteliselt vale lähenemine," ütles Merilind.

Terviseamet saab kontrollida ainult tervishoiuteenuse osutamise tingimusi ehk sisuliselt ruumide ja seadmete vastavust nõuetele. Implanttihoito puhul algatatigi tänavu kevadel lõpuks järelevalve, mille tulemust veel pole. Kui aga inimene on saanud ülikoolist arstidiplomi, ei saa seda keegi ära võtta. Mõni erialaliit eeldab küll regulaarset pädevuse kontrolli, aga Filippenko hambaarstide liitu ei kuulu. /.../ Isegi halvemal juhul, kui arst mõistetakse kriminaalkorras süüdi, saab kohus arstina tegutsemise õiguse ainult ajutiselt peatada. Aga tsiviilvaidlused, võlad või kvaliteedikomisjoni taunivad otsused ei takista arstina jätkata.

"Ütleme, et meil ei ole otseselt sellist keha, kes ütleb arstile, et kuule, sinu teadmised või sinu oskused ei vasta, sa pead minema ennast täiendama ja pead minema uuesti õppima ja võib-olla isegi eksami tegema. See on täna arsti enda südametunnistus," rääkis Merilind.

Sirje Asu tunnistab terviseameti võimetust selles küsimuses. "Me saame peatada majandustegevuse konkreetse läbiviimise sellega, kui on rikutud tegevusloa väljastamise aluseks olevaid nõudeid. /.../ Küsimus võib olla inimeste tervises, aga see ei ole terviseameti kompetentsis ega pädevuses," ütles ta.

Vähemalt augustist on Implanttioito uksed Kotkapoja tänaval suletud, telefonidele-kirjadele ei vastata ja veebileht on maas. Kogu loo puänt on, et kuna terviseameti vaates tähendab see, et firma justkui loobus vabatahtlikult sel aadressil tervishoiuteenuse osutamisest, raugeb ka nende suhtes kevadel algatatud menetlus.

Kui aga Filippenko peaks tulema küsima uut luba, siis keeldumiseks ei ole mingit alust. Inimesed, kelle elu on Filippenko kliinikutes tehtud töö ära rikkunud, võivad Asu sõnul pöörduda kohtusse ja nõuda hüvitist. "Kui on juba eluohtlikku toimunud, siis on võimalik pöörduda politsei poole avaldusega," lisas ta.

Terviseamet möönab, et praegune süsteem, kus arsti töötamise õigus on eluaegne ja selleks piisab vaid vastavat haridust tõendavast dokumendist, ei ole mõistlik.

"Aastate jooksul on olnud arutlusel, et võib-olla oleks mõistlik teha kohustuslik pädevuse hindamine, mida arstid peavad kohustuslikus korras teatud ajavahemiku tagant läbima, ja siduda see kuidagi õigusega töötada ehk anda sellele seadusega jõud. Niisiis on terviseamet selgelt välja öelnud, et kui seaduse tasemel antakse õigus teatud juhtudel sekkumiseks, eelkõige patsientide ohutust silmas pidades, siis seda võimalust kindlasti kasutatakse," teatas terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas "Pealtnägijale".

Praegu saab abi ainult kohtust, aga igaüks teab, kui kallis ja keeruline see võib olla. Asjatundjad loodavad, et sarnaseid probleeme leevendab 1. juulil 2024 kehtima hakkav patsiendikindlustuse süsteem, mis tähendab, et võimaliku vea puhul hüvitab kindlustusfirma inimesele kahju ja klaarib ise vea teinud arsti või kliinikuga.

"Pealtnägija" esitatud kommentaaripalved Filippenkole jäid vastuseta.