Riigikontrolli hinnangu kohta, et riik osutus Nordicale oskamatuks omanikuks, märkis Nordic Aviation Group AS nõukogu esimees David O'Brock-Kaljuvee, et kui lennufirma on strateegiliselt oluline, siis tulebki pidevalt investeerida nagu naaberriigid teevad, kui aga ei ole nii strateegiliselt oluline, siis tuleb see võimalus anda kellelegi teisele.

See, et ettevõtte juhtimisstruktuur oli liiga keeruline, sai O'Brock-Kaljuvee sõnul selgeks juba 2021. aasta lõpus, ütles ta riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.

Küsimusele, kas Nordica juhatus langetas kiirel laienemisel otsuseid, millest nõukogu pole olnud teadlik või mida nõukogu pole heaks kiitnud, vastas O'Brock-Kaljuvee, et laienemist ei saa pidada agressiivseks, aga kuna ei olnud selge edasine tee ettevõtte suurima kliendiga, pidi kiiresti vaatama teisi võimalusi.

O'Brock-Kaljuvee sõnul näitasid nõukogule esitatud igakuised ülevaated ja prognoosid ettevõttele hoopis teist tulevikku.

Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu ütles, et 2021. ja 2022. aastal oli ettevõte kasumis allhanke pakkumise läbi, edasisse äriplaani oli sisse kirjutatud ka teatud kasv.

"Esimese nelja kuu tulemus oli kahjumis, aga presenteeritud kahjum oli lähtuvalt prognoosile. Sinnamaani oli kõik suurusjärgus planeeritud. Maikuu tulemus, mille me teada saime juulis, pidi olema positiivne, aga oli juba 1,8 miljonit eurot kahjumit. Me oleme olukorras, kus suvekuud pidid kasumit tooma, tegelikult esimese poolaasta tulemus on 7,2 miljonit eurot kahjumit," sõnas Salmu.

Nordic Aviation Group AS juhatuse liikme Eteri Harringu sõnul informeerib juhatus nõukogu ettevõtte majandusseisust igakuiselt ning maikuu tulemused jõudsid nõukoguni ametlikult juulikuus, siis tegelikult esialgsete halbade tulemuste ilmnemisel teavitas ta nõukogu esimeest sellest ka telefoni teel. "See esimene indikatsioon minu poolt tegelikult läks juba varem," ütles ta.

Salmu sõnul teatas ettevõtte eelmine tegevjuht Jan Palmer 25. juulil päevapealt oma lahkumisest. Varem oli Palmer teatanud, et plaanib küll lahkuda, aga aasta lõpus. "Meie jaoks tuli ootamatult olukord, kus ta lahkus päevapealt."

26. juulil alustas ettevõtte nõukogu ümberpööramismeeskonnaga läbirääkimisi, sõlmides lepingu Knighthood Globaliga. Et konsultatsioonifirma oli Itaalias saanud süüdistuse, ei olnud Salmu enda sõnul teadlik. "See informatsioon tuli esmaspäeval. Eile nõukogu kohtus, otsustas küsida Knighthoodilt ja nende juhtidelt täiendavalt selgitusi. Meil on lepingus punkt, et kui ettevõtte tegevus kahjustab Nordica grupi mainet oluliselt, siis on võimalik lepingust väljuda," ütles ta.

Andres Sutt (RE) märkis, et ettevõtete restruktureerimise valdkonnas ei ole kohtuvaidlused tavapäratud. Urmas Reinsalu (I) juhtis tähelepanu, et tavapärased on tsiviilvaidlused, kuid Itaalia juhtumis on juhtkonna liikmetele esitatud kriminaalsüüdistus. Toomas Uibo (E200) sõnul ei ole Knighthood Globali maine lennundusvaldkonnas väga hea.

O'Brock-Kaljuvee sõnul ei olnud ettevõtte probleemid seotud vaid välistegurite mõju ja lennukite pikkade hooldusperioodidega, vaid ka uute partneritega sõlmitud lepingutes ei olnud riskid korrektselt maandatud.

Ka Salmu nentis, et ettevõtte käekäiku mõjutas palju väliseid põhjuseid, aga käibe ära kukkumise taga olid juhtimisest tulenevad probleemid. "See oli tagajärg, mitte põhjus."