Iisrael korraldas öösel tanki- ja jalaväeoperatsiooni Gaza sektoris

{{1698292140000 | amCalendar}}
Iisraeli sõjaväelased
Iisraeli sõjaväelased Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/GIL ELIYAHU

USA presidendi Joe Bideni sõnul pole ta nõudnud, et Iisrael lükkaks maavägede sissetungi Gaza sektorisse edasi pantvangide vabastamiseni. USA seadusandjad võtsid kolmapäeval vastu resolutsiooni, milles väljendasid solidaarsust Iisraeliga tema sõjas äärmusrühmitusega Hamas.

Olulised sündmused Iisraeli ja Hamasi sõjas teisipäeval, 26. oktoobril:

- Hamasi delegatsioon sõitis Moskvasse Vene ametnikega kohtuma;

- Hamas väidab, et 50 pantvangi on surnud;

- Hamas tulistas rakette Iisraeli keskosa pihta;

- Iisrael korraldas öösel tanki- ja jalaväeoperatsiooni Gaza sektoris;

- Bideni sõnul pole ta nõudnud Iisraeli sissetungi edasilükkamist;

- Iisrael ründas vastuseks raketile sihtmärke Liibanonis;

- USA esindajatekoda võttis vastu resolutsiooni Iisraeli toetamise kohta.

Hamasi delegatsioon sõitis Moskvasse Vene ametnikega kohtuma

Hamasi delegatsioon, mida juhtis rühmituse asutaja ja poliitiline liider Mousa Abu Marzook, sõitis Moskvasse, kus kohtus Venemaa asevälisministri Mihhail Bogdanoviga, vahendas The Guardian.

Varem oli Marzook kohtunud Kataris Bogdanovi ja Iraani asevälisministri Ali Bagheri Kaniga.

Hamasi delegatsiooni visiiti kinnitasid nii Hamasi kui ka Venemaa esindajad, lisaks on ilmunud foto kohtumisest.

Kohtumisel oli väidetavalt kõne all Gazas olevate välispantvangide vabastamine ning Venemaa ja teiste väliskodanike evakueerimine sealt.

Varem oktoobris ütles Bogdanov, et tahab kohtuda Hamasi esindajatega, et arutada Iisraelist võetud pantvangide vabastamist.

Iisraeli valtisuse andmetel on vähemalt kuus pantvangi 220 Hamasi käes olevast pantvangist Vene kodakondsusega.

USA saadab Lähis-Itta 900 lisasõdurit

Umbes 900 USA lisasõdurit läheb või on äsja saabunud Lähis-Itta õhuturbe tugevdamiseks, et kaitsta regioonis viibivat USA isikkoosseisu Iraaniga seotud rühmituste rünnakute sagenemise tõttu, teatas Pentagon neljapäeval.

Pentagoni pressiesindaja brigaadikindral Patrick Ryder ütles, et Iisraeli-Hamasi sõja tõttu on viimase nädala jooksul Iraagis USA sõdureid rünnatud vähemalt 12 ja Süürias neljal korral. Ryder lisas, et USA jõud olid ka neljapäeval Iraagis rünnaku sihtmärgiks, kuid rünnak nurjus.

Hamas väidab, et 50 pantvangi on surnud

Äärmusrühmituse Hamas kõneisiku Abu Obeida sõnul on praeguseks pantvangi võetud inimestest 50 surnud.

Obeida keeldus lisainfot jagamast, kuid süüdistas pantvangide surmas Iisraeli.

Hamasi väiteid pole võimalik sõltumatult kontrollida.

Iisraeli kaitseväe andmetel on Hamasi käes kokku 224 pantvangi.

Hamas tulistas rakette Iisraeli keskosa pihta

Neljapäeva pärastlõunal viis Hamas läbi ulatusliku raketirünnaku Iisraeli keskosa pihta. Raketid lasti Gazast.

Õhuhäire töötas suuremas osas Iisraeli piirkondadest.

Samuti ilmusid sotsiaalmeedias videod raketirünnaku tagajärgedest Petah Tikva linnas, mis asub Tel Avivi lähedal.

Teateid kannatanutest veel pole.

Iisrael korraldas öösel tanki- ja jalaväeoperatsiooni Gaza sektoris

Iisraeli sõjavägi korraldas ööl vastu neljapäeva Gaza sektori põhjaosas sihitud operatsiooni tankide ja jalaväega, teatasid relvajõud avalduses. Armee lisas, et sõdurid väljusid tegevuse lõpus piirkonnast.

Sõjavägi ütles, et öises operatsioonis sõdurid tuvastasid ja ründasid terroriste, terroritaristut ja tankitõrjerakettide stardikohti ning tegutsesid valmistamaks ette lahinguvälja.

Armee esindaja kinnitas, et tegemist ei olnud esimese korraga pärast äärmusrühmituse Hamas 7. oktoobri äkkrünnakut, kui Iisraeli sõdurid ja tankid sisenesid Gazasse.

Soome riigikaitse kõrgkooli õppejõud Anssi Munkki ütles, et kolmapäevane reid Gazasse võis olla osa ettevalmistusest, mille käigus viib Iisrael lõpuks maaväed Gazasse. Tema sõnul võis Iisrael uurida nii, millised on Hamasi kaitsepositsioonid Gazas. 

"Varem on rünnakuid tehtud õhust, kuid nüüd viis Iisrael esimest korda avalikult väed Gazasse," ütles Munkki. 

Munkki sõnul võib Iisrael korraldada veel selliseid reide, kuni saavutab soovitud eesmärgi. 

"Iisrael kurnab Hamasi võitlejaid, nad peavad alati valmistuma rünnakuteks. Sõjalisest vaatenurgast on Iisraeli tegevus õpikunäide," ütles Munkki. 

Munkki sõnul ründaks Iisrael Gazat korraga mitmest suunast. Tema sõnul ootaksid Iisraeli ees siiski väga rasked lahingud. Samuti võivad Hamasi võitlejad relvad lihtsalt maha panna ja teeselda, et nad on tsiviilisikud. 

"Kuidas siis eristada Gazas võitlejat tavalisest palestiinlasest?" arutles Munkki. 

Bideni sõnul pole ta nõudnud Iisraeli sissetungi edasilükkamist

USA presidendi Joe Bideni sõnul pole ta nõudnud, et Iisrael lükkaks maavägede sissetungi Gaza sektorisse edasi pantvangide vabastamiseni.

"See on nende otsus, kuid ma ei nõudnud seda," kinnitas Biden, rääkides oma vestlustest Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga.

"Ma olen talle öelnud, et kui on võimalik neid inimesi ohutult välja saada, siis peaks ta seda tegema," ütles Biden.

Netanyahu ütles telepöördumises, et Iisrael valmistub maapealseks operatsiooniks Gazas, kuid keeldus täpsustamast, millal see algab.

Iisraeli valitsuse pressiesindaja Eylon Levy ütles kolmapäeval, et riik jätkab Hamasi hävitamise kampaania järgmise etapiga. Ta lubas, et Iisrael võtab arvesse mitmeid tegureid ja kasutab oma jõudu mõistlikult, vahendas The Wall Street Journal. 

"Iisrael ei tulista puusalt. Me kasutame oma jõudu mõistlikult," ütles Levy. 

Biden ütles, et ei usalda palestiinlaste esitatud tsiviilohvrite arvu.

"Mul pole aimugi, kas palestiinlased räägivad tõtt selle kohta, kui palju inimesi surma on saanud. Olen kindel, et süütuid on hukkunud ja see on sõja pidamise hind. Kuid ma ei usalda seda numbrit, mida palestiinlased edastavad," märkis Biden. 

Netanyahu tunnistas kolmapäeval esimest korda, et peab andma aru seoses julgeolekuprobleemidega, mis ilmnesid 7. oktoobril terroriorganisatsiooni  Hamasi võitlejate rünnakute käigus.

"Süüd uuritakse ja vastuseid peavad andma kõik, kaasa arvatud mina. Aga see kõik juhtub hiljem," ütles Netanyahu. 

"Peaministrina vastutan riigi tuleviku kindlustamise eest," lisas Netanyahu.

Iisrael ründas vastuseks raketile sihtmärke Liibanonis

Iisraeli sõjavägi teatas kolmapäeva hilisõhtul, et nende hävitaja tegi õhulöögi Liibanonis asuvate sihtmärkide pihta, vastates varasema maa-õhk raketi väljalaskmise eest.

"Mõni aeg tagasi lasid Iisraeli kaitsejõud alla Liibanonist tulistatud maa-õhk raketi," seisis Iisraeli kaitsejõudude avalduses.

"Vastusena tabas Iisraeli hävitaja raketi stardikohta," lisati teadaandes.

Iisraeli ja islamiliikumise Hizbollah pingete tõttu Liibanoni lõunapiiril on Liibanonis kodudest põgenenud üle 19 000 inimese, teatas esmaspäeval Rahvusvaheline Rändeorganisatsioon (IOM). 

"Piiriüleste intsidentide sagenemise tõttu on nii Liibanoni lõunaosas kui ka mujal riigis oma kodudest põgenenud 19 646 inimest," seisis organisatsiooni teadaandes.

Hizbollah teatas kolmapäeval, et Hamasi ja Islamidžihaadi kõrged ametnikud pidasid Liibanoni  islamiliikumise juhi Hassan Nasrallah'ga kõnelusi. Avalduses ei täpsustatud, kus ja millal Nasrallah Hamasi teise mehe Saleh al-Aruri ja Islamidžihaadi juhi Ziad Nakhaleh'ga kokku sai. Avaldati vaid, et kohtumine toimus Liibanonis.

USA esindajatekoda võttis vastu resolutsiooni Iisraeli toetamise kohta

USA seadusandjad võtsid kolmapäeval vastu resolutsiooni, milles väljendasid solidaarsust Iisraeliga tema sõjas äärmusrühmitusega Hamas.

Tegemist oli esimese resolutsiooniga pärast USA esindajatekojale uue esimehe valimist.

"Seisame koos Iisraeliga, kui riik kaitseb end Hamasi ja teiste terroristide algatatud barbaarse sõja vastu," seisab resolutsioonis. 

Resolutsioonis öeldakse, et Iisrael pole rassistlik ega apartheidiriik. Kongress lükkab tagasi kõik antisemitismi vormid ning USA on alati Iisraeli kindel partner ja toetaja. 

Resolutsioon pälvis peaaegu kõigi vabariiklaste ja demokraatide toetuse. 

Iisraelit toetava resolutsiooni poolt oli 412 saadikut ning selle vastu olid üheksa demokraati ja üks vabariiklane. Lisaks jätsid hääletamata kuus rahvaesindajat. Resolutsiooni vastu hääletas mitu vasakpoolset demokraati. Nende seas olid Alexandria Ocasio-Cortez, Rashida Tlaib ja Jamaal Bowman, vahendas The Wall Street Journal.

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: WSJ/The Times/CNN/BNS/Yle/BBC

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: