"Süsteemihaldurina oleme merealuse gaasitoru kindlustanud ja esimese lahendusena eeldame, et toru parandamise kulud katab kindlustus. Ootame Soomes toimuva juurdluse tulemuse ära ja esitame siis taotluse kindlustusele. Muude rahastamisvõimaluste üle ei ole praegu põhjust spekuleerida," sõnas Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk ütles "Aktuaalsele kaamerale", et peamine eesmärk on see, et Eesti gaasitarbija ei kataks liiga palju kulusid.

"Meie arusaam on olnud, et esimene rahastuseelistus oleks kindlustushüvitise kaudu, aga loomulikult me saame aru, et kui kindlustushüvitisest näiteks ei piisa, kui remont ehk osutub suuremaks kui see piir on või kui kindlustushüvitis ei kohaldugi, siis me ei taha loomulikult, et Eesti tarbija selle kinni maksaks," rääkis Kilk.

Balticconnector on kindlustatud 50 miljoni euro ulatuses kindlustusfirmas Lloyds. Tavapäraste kindlustustingimuste järgi ei pruugita kahju hüvitada, kui see on tekitatud vääramatu jõu tagajärjel, näiteks kui on toimunud rünnak riigi vastu. Toru on Soomega ühises omandis ja ka kindlustusleping on ühine soomlaste Gasgridiga. 

Soome peaminister Petteri Orpo tegi neljapäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyenile ettepaneku arutada Euroopa Liidu raha eraldamist Balticconnectori gaasijuhtme remondiks.

Orpo sõnul saab von der Leyen aru, et tegemist on Euroopa energiataristuga, mistõttu tuleks selle parandamise kohustusi koos arutada. Soome ja Eesti vahel kulgev gaasitoru Balticconnector ehitati suures osas Euroopa Liidu vahenditega.

Peaminister Kaja Kallas peab võimalikuks, et Eesti ja Soome vahelise gaasitoru parandamiseks saaks kasutada euroliidu raha, nagu pakkus ka Soome peaminister Petteri Orpo. Kallase sõnul oleks esimene eesmärk siiski, et kulud katab see, kes toru lõhkus.

"Seda, kas see on tekitatud tahtlikult või tahtmata, sellest sõltumata tuleb kahju ju hüvitada, kui kahju tekitaja on välja selgitatud. Vahepealsel ajal aga, tõepoolest, Balticconnector on ehitatud Euroopa rahadega ja seda raha võiks kasutada ka selle toru parandamiseks," ütles Kallas.

Oktoobri algusest on tulnud teateid Läänemere merepõhjas asuva infrastruktuuri kahjustumisest. 8. oktoobri öösel hakkas merepõhjas lekkima Eesti ja Soome vaheline gaasitoru Balticconnector. Samas oli kahjustada saanud ka sidekaabel.

Sel nädalal teatas Soome keskkriminaalpolitsei, et tõstis mere põhjast üles Hiina laeva Newnew Polar Bear ankru, mis suure tõenäosusega kahjustas Soomet ja Eestit ühendavat gaasitoru. Eesti prokuratuur on seni tuvastanud, et Eesti ja Soome vahelise sidekaabli kahjustus on inimtekkeline. Järgmise etapi käigus püüab prokuratuur tuvastada, kes selle taga on sama Hiina laev, kes kahjustas Balticconnectorit.

Samal ajal kui leidsid aset rikked Soome lahes, sai kahjustada ka Rootsi ja Eesti vaheline sidekaabel. Eesti-Rootsi sidekaabli purunemise ajal viibisid selle lähedal hiinlastele kuuluv ja Hongkongi lipu all seilav konteinerlaev Newnew Polar Bear ning Vene tuumakaubalaev Sevmorput, mis olid ka Balticconnectori purunemise ajal selles piirkonnas.