ÜRO peaassamblee võttis vastu Gaza resolutsiooni, mis nõuab viivitamatut ja püsivat humanitaarrahu.

Mittesiduv Jordaania poolt algatatud resolutsioon sai 120 poolt- ja 14 vastuhäält. Erapooletuks jäi 45 riiki, nende seas Eesti. Välisminister Margus Tsahkna ütles, et Eesti jäi erapooletuks, kuna läbi ei läinud muudatusettepanek, mille eesmärk oli Hamasi hukkamõistmine

"Meie jaoks on tähtis nimetada asju õigete nimedega. Nimetada Hamasi terroriorganisatsiooniks, nimetada seda kõike terrorirünnakuks. Öelda välja väga selgelt, et Iisraelil on õigus kaitsta ennast terrorirünnakute vastu. Ja samamoodi me ütleme välja ka teiste resolutsioonide puhul, et Venemaa on agressorriik ja Ukrainal on õigus ennast kaitsta. Ma ei taha panna neid küll ühte patta, aga meie välispoliitiline seisukoht on, et asju tuleb nimetada õigete nimedega," lausus Tsahkna.

Tsahkna sõnul oli resolutsiooni positiivne pool see, et tähelepanu pööratakse humanitaarolukorrale.

Euroopa Parlamendi liige Riho Terras ütles, et Gaza resolutsiooni hääletus näitas nõrkust.

"Me näitasime jälle Euroopat nõrgana. See on halb sellepärast, et see resolutsioon relvarahust ei ütle midagi reaalse olukorra kohta. Tegelikult on täna Iisraeli riigil ennast õigus kaitsta. Loomulikult tuleb tähele panna ka humanitaarolukorda selles piirkonnas ja lepiti kokku humanitaarpausides. See oli see sõnastus, mida Euroopa Liit esindas, aga seda ei suudetud ühtselt kaitsta ja see näitab Euroopa Liidu välispoliitilist nõrkust," lausus Terras.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson tõdes samuti, et Euroopa Liit näitas oma haavatavust. Euroopa riikide ühtsus tuleks kasuks Eesti julgeolekule.

"See sõda ei ole lokaalne sõda. See sõda on kahjuks väga otseselt seotud sõjaga Ukrainas. Need jõud, kes on Hamasi taga, on Venemaa, Iraan, Põhja Korea ja kaudsemalt ka Hiina. Nende riikide suur eesmärk on tegelikult nende sõdadega mõjutada maailmakorra muutmist. Me oleme tegelikult suures globaalses konfliktis," rääkis Mihkelson.