Natalia elas eelmise sõjatalve Lõmanis üle. Poole sellest ajast viibis ta oma korteris, poole aga keldris, mida kasutati pommivarjendina. Nüüd, kui juba teine sõjatalv on ukse ees, on olukord linnas natuke paranenud.

"Aknad pandi uuesti ette, elekter tuli tagasi. Tänu vabatahtlikele on meil nüüd soe ja mõnus," ütles Natalia.

Suvel käis heategevusfond Dobrobud Lõmanis uurimas, kui palju rahvast kavatseb tulevase talve seal üle elada.

"Pommivarjendid on küll olemas, aga inimesed elavad oma korterites. Praegu on elekter, küte ja vesi olemas, nii et tingimused on loodud. Oleme küsitlenud ja inimesed pole selle vastu, et elada oma korterites," rääkis vabatahtlik Oleksandr.

Serhiil pole nii palju vedanud, temani vabatahtlikud pole veel jõudnud. Isegi kile katuse parandamiseks pidi ta ise oma pensioni eest ostma. "Ostsin kilet, aga tuli tuul ja rebis selle lahti," ütles ta.

Katusekile kaotamisest ja sõjast hoolimata ei kavatse Serhii oma kodulinnast lahkuda. Selle tõendiks pakkus ta "Aktuaalse kaamera" ajakirjanikele müügiks oma võrri 8000 hrivna ehk 200 euro eest.

"Aga kuhu mul minna on? Ma sündisin siin, kogu elu olen siin elanud, kõik mu sugulased on maetud sinna kalmistule. Kuhu ma lähen? Kellel mind vaja on?" rääkis ta.

Ärid juba linnas õitsevad, eriti hästi läheb matusebüroodel. Aga mitte ainult neil.

"Jah, olukord on paranenud. Kui me umbes kuu aega tagasi oma fondi sponsoritega siin käisime, oli linnas avatud vaid üks pood. Nüüd on neid juba kuus või seitse. Rääkimata veel sellest, et avatud isegi üks juuksurisalong," kinnitas Oleksandr.

Natalia läks tagasi tööle vee-ettevõttesse, kus ta töötas juba enne sõda. Vett jätkub linnas ilmselt aga ainult kuni külmade tulekuni.

"Teenime väikese kopika ja inimestel on hea, sest vesi peab ju olemas olema. Külmade saabumiseni peaks ju vesi ikka olemas olema. Linna koristatakse, see on meil puhas ja ilus – kui just ei pööra silmi ülespoole," rääkis Natalia.

Olukord Lõmanis on jäänud siiski pingeliseks. Inimesed peavad tihti varjuma keldritesse.

"Varjume, jah, keldritesse. Ööbinud veel pole. Tihti tuleb ette, et peame varjuma. Viimastel päevadel on olnud päris palju pauke. Ei tea, kuhu kukkus, aga enamasti
olnud see linna teises otsas. Põhja pool," ütles Natalia.

Põhja pool ehk teisel pool linna pooleks jagavat raudteed ongi praegu Lõmanis kõige ohtlikum. Kohalikud kutsuvad seda linna poolt erasektoriks ja see just jääbki pidevalt Vene vägede tule alla.

Lõman asub suhteliselt tagalas, aga sellest hoolimata võib sinna iga päev midagi kukkuda. Seal asuvas majas sai surma Eestist Võõrleegioni võitlema läinud Tanel Kriggul.

Kriggul oli juba teine eestlasest vabatahtlik sõdur, kes Ukraina vabaduse eest langes. Tema ja Ivo Juraki auks on Kiievis Maidanil asetatud väikesed Eesti lipud. Juraki mälestuseks, kes langes selle aasta märtsis, on Kiievi Mihhailovski kloostri mälestusseinale pandud ka tema foto.