"Olukord on väga pingeline. Vaenlane tulistab linna pihta ööpäev läbi. Kui vaadata kaardile, siis on näha, et Avdijivka on, nagu venelased ütlevad, peaaegu sisse piiratud. Kui vaadata olukorda ükskõik, millise Venemaa kindrali silme läbi, siis muidugi tekib soov piiramisrõngas sulgeda," rääkis Avdijivka sõjaväeadministratsiooni juht Vitali Barabaš.

Linna saab veel ainult seitsmekilomeetri laiuse koridori kaudu, mis aga on Vene vägede pideva tule all.

"Kui olukord läks päris hulluks, peatasime humanitaarabi toimetamise linna. Esiteks on see väga ohtlik, teiseks – linnas on reservid. Kui algas täiemahuline sõda, kogusime kahe kuu jagu reserve ja oleme seda taset hoidnud pidevalt. Kui me selle reservi lõime, arvestasime 2500 inimesega. Umbes nii palju oli sel hetkel inimesi linnas. Praegu on neid umbes 1000 vähem, reservide suurus
on sama. Kaheks ja pooleks kuuks jätkub kindlasti," rääkis Barabaš.

Isegi linnahaigla töötab veel. "Sinna on jäänud kaks arsti ja neli meditsiiniõde. Tehnilise personaliga kokku on 16 inimest. Nad jätkavad oma tööd ja aitavad inimesi nii palju, kui nendes tingimustes on võimalik," ütles linnapea.

1500 linna jäänud inimesest enamik on pensionärid, kes ei soovi üldse Avdijivkast ära minna. Linnapeal on õnnestunud aga paljud lahkuma veenda.

"Tihti ütlevad nad, et ma ei taha lahkuda, ma tahan surra siin ja saada siin maetud. Siis ma püüan neile seletada, et vabandust, siin ei ole võimalik matuseid korraldada, sest kõik meie kalmistud on nüüd rindejoonel. Parimal juhul võime surnukeha toimetada ja matta naabervallas Otšeretines," rääkis Barabaš.

ERR küsis temalt, kas Avdijivkat ootab ees Bahmuti saatus.

"Näeme, et nad grupeerivad oma vägesid ringi, toovad juurde tehnikat ja elavjõudu. Olukord ei ole aga kriitiline. Ma suhtlen pidevalt meie väejuhtidega, näen olukorda kohapeal ning olen veendunud, et Avdijivka jääb Ukraina armee kontrolli alla," ütles Barabaš.