Vitsuri sõnul pole olukord majanduses kindlasti katastroofiline, sest kõik majandussektorid pole ühtviisi energiakriisiga pihta saanud, kuid raske on siiski. Valitsus seisu majanduses praegu eriti suunata ei saa, sest aasta tagasi oleks pidanud ettevõtteid rohkem toetama.

"Valitsus lasi energiahinnašokil üle joosta palkadesse ja hindadesse. See on ainus suurem möödalaskmine, mis valitsus tegi. Me muutusime kalliks, väga inflatsiooniliseks ja inflatsioon võtab majanduskasvu ju automaatselt maha – nominaalne (kasv) on, reaalset pole," lausus Vitsur.

"Teine asi, mida võib valitsusele ette heita: seda maksureformi, mida nüüd kavandatakse (maksuküüru kaotamine – toim.), poleks olnud vaja teha. Oleks asjad jäänud nii, nagu olid, poleks ilmselt vaja nii suuri (eelarve)kärpeid teha ja oleks olnud võimalik eelarveliselt natuke majanduskasvu toetada. Nüüd paraku on see väga problemaatiline," lisas ta.

Vitsuri sõnul poleks mingit abi sellest, kui valitsus juba kokkulepitud maksumuudatustest taganeks.

"Edasi-tagasi karata nagu varblane ei saa. Ma arvan, et see, mis on otsustatud, selle tagasikeeramisest enam kasu ei ole, sest kõik asjad on juba tuleviku hindadesse sisse kirjutatud ja arvestatud," märkis ta.

Enim vajab Eesti majandus praegu investeeringuid ja selleks omakorda stabiilset investeerimiskeskkonda, ütles Vitsur.

"Oleks vaja mõelda, kuidas saada investeeringuid majandusse. Investeerida kiiresti energeetikasse, et meil oleks oma energia; et see oleks stabiilne ja kindlatel tingimustel saadav. Ja need on põhitingimused, miks ettevõtted võiksid siia tulema hakata: stabiilne hinnakeskkond või stabiilsem, kui see meil praegu on," lausus ta.

Vitsur lisas, et kui kümme aastat tagasi otsustati taastuvenergiale üle minna, oleks pidanud hakkkama välgukiirusel arendama salvestusseadmeid.

Järgmine aasta midagi oluliselt paremaks ei lähe, nentis ta. "Ma ei taha olla väga pessimist, aga ega meil järgmisel aastal eriti midagi teha ei ole," ütles Vitsur.

Eesti kolmanda kvartali sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 2,5 protsenti, näitas statistikaameti kiirhinnang. Esimese ja teise kvartali SKP aastane langus oli vastavalt 3,2 ja 2,9 protsenti.