Donald Trump soovib valimisvõidu puhul oluliselt kärpida USA valitsust

Vabariiklaste seas populaarseim presidendikandidaat Donald Trump soovib valimisvõidu puhul lihtsustada föderaalvalitsuse töötajate vallandamist, võta üle kontroll sõltumatute ametkondade üle, kärpida mitme ametkonna rahastuse ning saada kontroll riigi rahakoti üle Kongressilt Valge Maja kätte.
Trumpi eesmärgid suures osas ühtivad pikaajaliste konservatiivide soovidega, kuid osade plaanide elluviimine tähendaks 19. sajandisse ulatuvate reeglite tühistamist.
Näiteks loodab Trump kasutada õiguslikku argumenti, et täidesaatva võimu juhina peaks presidendil olema täielik kontroll täidesaatva võimu institutsioonide üle. Kui USA Ülemkohus peaks selle argumendiga nõustuma, avaneks Trumpil presidendina võimalus lihtsamalt palgata ja vallandada ametnikke.
Praegu toimub föderaalvalitsuse ametnike nimetamine võistluslike eksamite kaudu, kuid Trump sooviks, et tal oleks võimalik palgata inimesi oma äranägemise järgi. Tegemist oleks 19. sajandi lõppu ulatuva riigiametnike palkamise süsteemi otsustava muutmisega. Samuti soovib Trump allutada presidendi kontrollile formaalselt sõltumatute ametkondade tööd.
Kui selles suunas võib Trumpi võimalikku teist administratsiooni saata edu, siis sellest radikaalsemate ideede elluviimine võib takerduda kohtutesse.
Kuigi USA Ülemkohtus on kuus vabariiklaste poolt ja kolm demokraatide poolt ametisse nimetatud kohtunikku, saatis Trumpi administratsiooni 2017. – 2020. aastani mitu läbikukkumist Ülemkohtus. Näiteks hääletasid mitmed Trumpi enda poolt ametisse nimetatud kohtunikud tema administratsioonide katsete vastu lisada kodakondsuse küsimus rahvaloendusse ja lihtsustada alaealistena riiki ebaseaduslikult sisenenud inimeste väljasaatmise.
"On raske ennustada, kui kaugele [Ülemkohus] läheb. Kuid ma arvan, et on vähem kohtulikku vaoshoitust ning rohkem valmidust lubada asju, mida vaadeldi varem ekstreemsetena, ja valmidust parempoolsete põhiseaduslike argumentidega kaasa minna," ütles Arizona Ülikooli õigusprofessor Shalev Roisman The Wall Street Journalile.
Nii on Trumpi ideede hulgas keelduda Kongressi eraldatud raha kulutamast ja alla kirjutada sünnijärgset kodakondsust kaotava määrusele. WSJ hinnangul oleks Ülemkohtu veenmine selliseid käike heaks kiitma raske.
Teised Trumpi ideed aga nõuks Kongressi heakskiitu, näiteks tema pakutav Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) ja Justiitsministeeriumi rahastuse oluline kärbe.
Samuti soovib Donald Trump saata praegu välismaal baseeruvad sõdurid USA-Mehhiko piiri valvama ja kästa USA mereväel kehtestama mereembargo, et riiki ei pääseks fentanüül ja teised mõjuained.
Kaubanduse valdkonnas sooviks Trump kehtestada 10-protsendilist tolli kõikidele USA-sse imporditavatele kaupadele ning piirata Hiina ettevõtete võimalusi omandama taristuobjekte USA-s.
Lisaks tahab Trump ehitada uusi linnu valitsusele kuuluvale maapinnale ning saata kodutud USA linnadest telgilaagritesse väljapoole linnapiiri.
Konservatiivide sõnul pole Trumpi programmi näol tegemist katsega saada valimisvõidu korral kätte piiramatu võimu, vaid pelgalt sooviga naasta põhiseaduses kirjas oleva võimujaotuse juurde.
Siiski ei usu vaatlejad, et Trumpil õnnestuks valitsust oluliselt kärpida ja ümber kujundada. Juba vabariiklasest presidendi Ronald Reagani ametiajal ilmus rohkem kui 2400 soovitusest koosnev aruanne, milles pakuti oluliselt kärpida föderaalvalitsus suurust ning vähendada ametnike ametialaseid garantiisid.
Ometi on viimastel aastakümnetel USA valitsuse kulud osakaaluna sisemajanduse koguproduktist (SKP) kasvanud ning föderaalvalitsuse ametnike arv on püsinud suuresti muutumatuna, märgib The Wall Street Journal.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: WSJ