Mõned riigid ostsid rohkem Venemaal toodetud veeldatud maagaasi. Prantsusmaa tarnis 40 protsendi võrra rohkem Vene LNG-d. Vene LNG eksport Hispaaniasse ja Belgiasse kasvas 50 protsendi võrra, selgus Energiamajanduse ja finantsanalüüsi instituudi (Institute for Energy Economics and Financial Analysis - IEEFA) uuringust. 

Ligikaudu 27 protsenti Hispaania imporditud LNG-st pärines Venemaalt. Belgia sai 37 protsenti LNG-st Venemaalt. 2023. aasta jaanuarist juulini maksis Hispaania Venemaa veeldatud maagaasi eest 1,6 miljardit eurot. Belgia maksis Venemaa gaasi eest 1,3 miljardit eurot, vahendas Euobserver.

Mitmed Euroopa riigid ehitavad veeldatud maagaasi (LNG) taristut, mida nad IEEFAkohaselt ei pruugi tegelikult vajada. Mitmed riigid asusid rajama LNG-terminale vastusammuna Vene maagaasi tarnete katkemisele. Alates 2022. aasta algusest on Euroopa riigid pannud tööle kuus uut LNG terminali. 

Juhul kui kõik praegused taristuplaanid valmis ehitatakse, siis ületaks Ühendkuningriigi, Norra, Türgi ja Euroopa Liidu riikide LNG-terminalide kollektiivne vastuvõtuvõimekus üle 400 miljardi kuupmeetri. Samal ajal on nõudlus maagaasi järele Euroopa Liidus langenud ning taastuvad energiaallikad peaksid võtma Euroopa energiaallikatest üha suurema osakaalu, mistõttu võib 2030. aastaks olla maagaasi nõudlus Euroopas vaid umbes 150 miljardit kuupmeetrit.

"Nõudluse vähenemine esitab väljakutse narratiivile, et Euroopa peab energiajulgeoleku eesmärkide saavutamiseks laiendama veeldatud maagaasi taristut. Andmed näitavad, et me ei pea seda tegema," ütles IEEFA analüütik Ana Maria Jaller-Makarewicz. 

IEEFA uuringu kohaselt maksis EL Venemaa veeldatud maagaasi eest 5,5 miljardit eurot.