Saksa ametiühingud ja majandusminister nõuavad toetusi tööstusele
Saksamaa ametühingud ähvardavad meeleavaldustega, kui valitsus ei kehtesta subsideeritud elektrihinda tööstusettevõtetele. Kui majandusminister on ettepanekuga nõus, siis kantsler ja välisminister seda ei toeta.
Saksa valitsus ei suuda kokku leppida, kas ja kuidas energiamahukaid ettevõtteid toetada, olukorras, kus Saksa tööstusettevõtted kurdavad konkurentsivõime minetamise pärast, kirjutab Euractiv.
Suurim tööstussubsiidiumite toetaja valitsuses on rohelisest majandusminister Robert Habeck, kes soovib kehtestada tööstusettevõtetele subsideeritud elektrihinna. Habeck soovib rahastada plaani suurema eelarvepuudujäägi kaudu ehk võttes laenu.
Ettepaneku vastu on sotsiaaldemokraadist kantsler Olaf Scholz ja liberaalist rahandusminister Christian Lindner.
Riigi suurim ametiühing IG Metall lubas korraldada meeleavaldusi 20. novembril, kui valitsus selleks ajaks ei lepi kokku meetme elluviimises. Ametiühingu sõnul on Saksa tööstus ohus, kui see ei saa riigilt abi.
"Föderaalvalitsus on kuid järjest tulemusteta arutanud subsideeritud elektrihinda. Otsusega energiamahukate ettevõtete ajutise toetamise kohta on viivitatud," ütles IG Metalli asejuht Jürgen Kerner teisipäeval Berliinis peetud Saksa Tööstuskonverentsil.
Kui ametiühingud nõuavad kiiret tegutsemist, siis ettevõtjatel on valitsuse liikmetega sarnaselt erinevad arvamused.
Kui keemia-, terase- ja paberitööstuse ettevõtete liidud nõuavad Habecki pakutud skeemi kehtestamist, siis suurimaid tööstusettevõtteid esindav Saksa ühendus BDI toetab hoopis elektri maksustamise vähendamist.
"Kui oleme olukorras, kus peame de facto elektrifitseerima kogu riiki elektrikütte, elektrisõidukite ja tööstuses elektri näol, siis meie arvates pole mõtet maksustada iga elektri kilovatt-tundi," ütles BDI juht Siegfried Russwurm.
Habecki sõnul maksude langetamisest aga ei piisa, sest osad energiamahukad ettevõtted on juba elektrile rakenduvatest maksudest vabastatud.
Russwurm on samuti vastu Habecki ideele rahastada skeemi laenamise kaudu ning eelistab hoopis riigi muude kulutuste kärpimist.
Majandusteadlased kritiseerisid samuti elektrihinna subsideerimise skeemi, sest see võib nende sõnul pärssida Saksamaa tööstuse struktuuri muutmist.
"Putin ei tohiks otsustada Saksa tööstuse struktuuri üle," vastas Habeck kriitikale, meenutades, et elektrihinna tõus on tingitud Vene täiemahulisest sissetungist Ukrainasse.
Samuti lubab Habeck lisaks toetustele pakkuda välja uue Saksa tööstusstrateegia, mis keskenduks bürokraatia vähendamisele, tööjõupuuduse leevendamisele, kaubanduslepingute sõlmimisele rohkemate riikidega ja taastuvate energiaallikate kiiremale kasutuselevõtule.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Euractiv