Iisrael on Gazas maavägedega sees, aga Kanniku sõnul ei ole üllatus, et see operatsioon ei ole lihtsalt läinud.

"See on ju üks ka põhilisi põhjusi, miks Iisrael on üritanud seda viimasel paari aastakümnel pigem vältida. Sellises linnakeskkonnas nagu Gaza linn on, ei ole lihtne sõdida. Sa võid saada rünnaku osaliseks ükskõik, mis nurga alt, ükskõik, mis suunast. See on mõnes mõttes paratamatus, mida Iisrael on üritanud vältida, aga mille vältimiseks tal tegelikult pärast seda, mis toimus 7. oktoobril, enam võimalust ei olnud," rääkis Kannik "Esimeses stuudios".

Tema hinnangul ei ole Iisraeli peaministril Benjamin Netanyahul praegu häid valikuid ja vead, mis on praeguse olukorrani viinud, on Iisrael teinud juba varem.

"Need vead on tehtud tükk aega varem. Üks oli ikkagi Gazale märgatavalt vähem tähelepanu pööramine julgeoleku vaatevinklist kui Jordani jõe läänekaldale. Iisrael oma põhitähelepanu pööras sinna viimastel aastatel. Ja teine on muidugi see, et ega vaatamata kõigele sellele, kui agressiivne organisatsioon on Hamas, ega Iisrael ei ole viimastel aastatel kahe riigi lahenduse poole püüelnud. Asundustepoliitika Läänekaldal näitab seda selgelt," selgitas Kannik.

Hamasi esindajad on öelnud, et rünnakuid Iisraeli vastu tuleb jätkata seni, kuni seda riiki enam ei eksisteeri. Kannik tõdes, et teatud määral sellised väljaütlemised legitimeerivad Iisraeli maavägede operatsiooni.

"Eks Iisraeli põhiline legitimatsioon selles küsimuses ongi see, et Hamas ei ole kunagi tunnistanud Iisraeli õigust eksistentsile. Kui teised Palestiina organisatsioonid, need, kes Läänekaldal võimul on, Fatah, vana Palestiina vabastusorganisatsioon, Yassir Arafati kunagine organisatsioon on seda teinud ja nad on ka Iisraeliga rahulepingu sõlminud, siis Hamas ei ole seda kunagi teinud. Ja ega Hamas pärast seda, kui ta Gazas võimule tuli, on ka lähtunud sellest, et Iisrael tuleb hävitada. See on jätnud Iisraelile kohati üsna vähe võimalusi," rääkis ta.

Kannik märkis, et Iisrael ja Hamas on varem korduvalt vaherahusid sõlminud, kuid praegu võib see olla keerulisem.

"Iisraeli vaatevinklist on probleem see, et kui ta teeb vaherahu olukorras, kus Hamas säilitab enamuse oma sõjalisest struktuurist, siis on see hetk, kus järgmine 7. oktoober, kaudses mõttes, saabub, lähemal. Kui Iisrael suudab rohkem Hamasi sõjalist struktuuri hävitada, siis on see hetk kaugemal. Aga samas ilma tõenäoliselt teatud okupatsiooni taaskehtestamata Gaza territooriumile on üsna võimatu Hamasi uut tõusu vältida," rääkis Kannik.

Tema hinnangul on ebatõenäoline, et Iisrael Hamasi täielikult hävitaks.

"Raske uskuda, et see on lõplikult tehtav. On tehtav Hamasi võimult kukutamine Gazas seda territooriumit okupeerides, toetades muid rühmitusi, aga kõigepealt peab muidugi jääma pikemalt maavägedega sinna sisse, muidu ei ole ka see tehtav, ma arvan. Aga see ei tähenda, et Hamas puhta terroriühmitusena, kes kuskilt tulistab, kes jätkab tegutsemist teistes Araabia riikides, kaoks poliitiliselt kaardilt," ütles Kannik.

Ukraina pole maismaarindel loodetud edu saavutanud

Indrek Kannik tõdes saates, et peaaegu terve aasta on Ukrainas käivas sõjas rindejoon olnud üsna paigal ja sõja venimine Ukrainale kasuks ei tule.

"Rinnetel on tegelikult alates 11. novembrist eelmisel aastal ehk peaaegu terve aasta olnud peaaegu muutumatu seis. See oli see päev, kui Ukraina vabastas Hersoni linna ja Dnipro jõe läänekalda. Talve jooksul suutis Venemaa saavutada nappi edu Bahmuti ümbruses, liikudes veel edasi. Suve jooksul suutsid ukrainlased paaris punktis lõunarindel liikuda natuke edasi. Aga see on, kui vaadata kogu rindejoone ulatust, mikroskoopiline muutus. Ukraina ei saavutanud sel suvel nii palju kui me lootsime ja just maismaarindel, ma ütleksin siin," selgitas Kannik.

"See, mida ka (Ukraina president Volodõmõr) Zelenski paari päeva eest ütles, kuidas Venemaa on tegelikult läänepoolselt Mustalt merelt välja tõrjutud sõjaväega, on üsna unikaalne operatsioon. Aga maismaal seda edu ei saavutatud," lisas Kannik.

Tema sõnul on peamine põhjus siin lääneriikide tegevuses.

"Peamine põhjus mõnes mõttes ikkagi ka selles, et Ukrainat on tema liitlased omaenda hirmudest tulenevalt sundinud sõdima n-ö üks käsi selja taha seotuna, et Ukraina ei tohi rünnata läänest antud relvadega Venemaa territooriumit, kus Venemaa valmistab oma rünnakuid ette. Ukraina ei ole saanud teatud relvaliike või on nad saanud nii palju hiljem kui oleks võinud tegelikult saada. See on ka olnud Ukrainale ikkagi väga oluline takistus," rääkis Kannik.

Kriitiline hetk võib Kanniku hinnangul Ukraina jaoks saabuda siis, kui USA otsustab oma toetuse lõpetada.

"Ma arvan, et Ukraina saab aasta jagu veel kindlasti üritada. Kõige suurem ohukoht tekib ikkagi siis, kui USA-s tuleb presidendivalimistel võimule kandidaat, kes ütleb, et ei hakka enam Ukrainat toetama. Ma ei ütle, et Donald Trump seda tingimata teeb, aga see oht on olemas. Kui see olukord saabub, siis on Ukraina jaoks kriitiline hetk käes."