Kohus: Bigbankil polnud kohustust Pruunsilla arvuti krüptovõtit kapole anda

{{1698913980000 | amCalendar}}
Parvel Pruunsild.
Parvel Pruunsild. Autor/allikas: SCANPIX/POSTIMEES/Tairo Lutter

Kaitsepolitsei sai oktoobris Bigbankis korraldatud läbiotsimisel kätte Parvel Pruunsilla sülearvutis krüpteeritud andmetele ligipääsu võimaldava taastevõtme, mida pank polnud kaitsepolitseile hoolimata korduvatest taotlustest esitanud, kuid Tartu maakohtu teisipäevase määruse kohaselt ei pidanudki Bigbank võtit edastama, sest seadus kohustab teda pangasaladust hoidma.

Tänavu mai lõpus otsisid kaitsepolitseinikud läbi Bigbanki ühe omaniku Parvel Pruunsilla kodu ning talle esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumisele kaasa aitamises. Toona võeti ettevõtjalt ära tema sülearvuti, milles võisid olla toimingupiirangu rikkumist kinnitavad või ümberlükkavad tõendid. Seal sisalduvad andmed olid aga krüpteeritud võtmega, mis oli Bigbanki valduses ning pank seda kaitsepolitseile edastada ei soovinud.

Kaitsepolitseiamet pöördus päringuga panga poole, kuid pangasaladuse kaitsmisele viidates jättis Bigbank korduvatele meeldetuletustele vastamata ning pöördus kaebusega Lõuna ringkonnaprokuratuuri, sest leidis, et päring puudutab asjassepuutumatute isikute pangasaladust.

Tartu ringkonnaprokurör jättis kaebuse rahuldamata, mispeale esitas Bigbank määruskaebuse riigiprokuratuurile. Ka riigiprokurör Kadri Väling jättis kaebuse rahuldamata.

Septembris esitas pank kaebuse Tartu maakohtusse, sest leidis, et prokuratuur keeldub mõistmast Bigbanki vajadust kaitsta pangasaladust, milleks panka kohustab seadus. Septembri lõpus esitas pank kohtule täiendava seisukoha, kus märgib, et 25. septembril alustas kapo Bigbanki ruumides läbiotsimist, kuid panga hinnangul on läbiotsimistaotluses esitatud kohtule eksitavaid andmeid.

Pank leidis, et prokuratuur ei soostunud ära ootama kohtu seisukohta nende varasema kaebuse osas, vaid otsis võimalust taastevõtmele ja sellega seonduvalt pangasaladusele muul viisil ligi pääseda ning võimalus selleks leiti läbiotsimistaotluses kohtule olulise info esitamata jätmise kaudu.

Maakohus: pangal on õigus hoida pangasaladust

Oktoobri alguses esitas enda täiendava seisukoha ringkonnaprokurör. Prokuratuuri hinnangul oli kapo tehtud päring õiguspärane ja täitmiseks kohustuslik.

11. oktoobril jõudis avalikkuse ette info, et kapo ja prokuratuur on korraldanud Bigbankis veel ühe läbiotsimise, mille käigus õnnestus kapol saada kätte ka Pruunsilla sülearvuti avamiseks vajalik taastevõti.

Teisipäeval tegi Tartu maakohus määruse, millega rahuldas Bigbanki esindaja kaebuse ja leidis, et kaitsepolitseiamet rikkus Bigbanki õigusi. Kohus mõistis panga kasuks välja 1048 eurot ilma käibemaksuta, et katta nende lepingulisele esindajale makstud tasu. Määrust ei saa vaidlustada.

Määruse põhjendusena tõi maakohus välja, et krediidiasutusel on kohustus hoida pangasaladust ja seega oli Bigbank olukorras, kus tal on vastandlikud kohustused ning ühe kohustuse täitmine tooks kaasa teise kohustuse rikkumise. Kohtumääruse kohaselt on pangasaladuse ebaseaduslik avaldamine, erinevalt menetleja nõude täitmata jätmisest, väärteona karistusseadustiku toimealas.

"Arvuti kuulub AS-ile Bigbank ja oli tema krediidikomitee liikme kasutuses. Seega on äärmiselt tõenäoline, et see sisaldab andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta teatavaks saanud ja seega KAS §  88 lg 1 kohaselt käsitatavad pangasaladusena," sedastab määrus.

Kohus leidis, et kui kapo saaks arvutile ligipääsu, satuks nende valdusesse eeldatavalt infot väga paljude inimeste maksekäitumise, isiklike suhete ja tarbimisharjumuste kohta ja samas on kliendid avaldanud pangale andmed teadmises, et neid kasutatakse konkreetsel eesmärgil. Ehkki kapo leidis selles kriminaalasjas, et nende andmete enda valdusesse saamine on õigustatud, siis kohus seda seisukohta ei jaganud.

Kohtu hinnangul on kuritegude uurimine ühiskonna toimimiseks väga oluline väärtus, kuid see ei kaalu üles paljude teiste isikute põhiõiguste riivet.

"Kokkuvõtvalt leiab kohus, et seadusega isikute eraelulisi andmeid kaitsma kohustatud krediidiasutusel on päringu äratuntava ülemäärasuse korral oma klientide kaitseks õigus menetlejalt nõuda täiendavaid põhjendusi," leidis maakohus, kelle hinnangul ei olnud Bigbank kohustatud esitatud kujul kapo päringut täitma.

"Kuna tänaseks on menetleja  päringus nimetatud eesmärgi saavutanud, s.o taastevõtme MS Windows Bitlocker enda valdusesse saanud, tunnistab kohus õiguste rikkumist," teatas kohus.

Keres: otsus tähendab, et kapo ei tohi "kalastada"

Bigbanki juhatuse esimehe Martin Länts ütles ERR-ile, et määrus kinnitab, et prokuratuuri väited, justkui Bigbank ei oleks päringutele reageerinud või vastanud, on ebaõiged.

"Päringu saamise hetkest alates on Bigbank korduvalt prokuratuurile ja kaitsepolitseiametile selgitanud ja seletanud, miks on pangasaladuse kaitse Eestis oluline ja miks sellisel kujul päringut ei ole võimalik täita. Prokuratuuri varasem selliste väidete avaldamine avalikkuse ees on kahetsusväärne, arvestades seda, et pangasaladuse kaitse on Eesti finantssüsteemi alustala ja ka väljapoole meie finantssüsteemi usaldusväärsuse peamisi indikaatoreid," ütles Länts.

Tartu maakohtu otsuse tõlgendamisel on prokuratuur ja kaitsja eri meelt. Pruunsilda esindav vandeadvokaat Paul Keres ütles, et kuna maakohus tunnistas taastevõtme saamise õigusvastaseks, läheb koos pesuveega välja kogu see materjal, mida kaitsepolitsei on Parvel Pruunsilla arvutist leida soovinud.

Ta märkis, et kaitsepolitsei soovis pääseda ligi kõigile Pruunsilla arvutis olevatele andmetele, mille hulgas on väga paljude asjasse mittepuutuvate pangaklientide pangasaladus.

"Kohus leidis, et seda ei tohtinud teha. See on asi, mida me oleme algusest peale rääkinud ja millele on kohus vihjanud ka ühes varasemas määruses. Nüüd ta siis ütles selle konkreetselt välja," lausus Keres.

"See tähendab, et kaitsepolitseil pole lubatud kalastada mingeid uusi asju, mida nad ilmselgelt on soovinud selle taastevõtme saamisega teha. Nad peavad piirduma kahtlustusega, mis on Parvel Pruunsillale esitatud ja võiks siis kiiresti toimetada: kas asi ära lõpetada või kohtusse viia," lisas vandeadvokaat.

Prokurör: kaitsja järeldused on ekslikud

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Gerd Raudsepp ütles, et kaitsja järeldused on ekslikud.

"Kaitsepolitseiamet sai krüptovõtme kohtu loal tehtud läbiotsimise käigus, mistõttu on krüptovõti saadud seaduslikult," lausus ta.

Raudsepp rääkis, et kriminaalmenetluses on vaja kontrollida ka krüpteeritud sülearvutis olevaid tõendeid, millel võib olla mõju kahtlustuse kinnitamisele või ka ümberlükkamisele.

"Kuna menetleja päring tulemust ei andnud, siis selleks, et kohtueelne menetlus ei jääks põhjendamatult venima, tuli prokuratuuril taotleda kohtult luba teha finantsasutuses läbiotsimine. Kohus hindas läbiotsimise põhjendatust ja leidis, et läbiotsimine krüptovõtme saamiseks on põhjendatud ja andis selle tegemiseks loa. Kuna menetlustoimingu põhjendatust hindas kohus ja selleks andis loa kohus, siis oli tegemist seadusliku menetlustoiminguga – ehk krüptovõti on saadud seaduslikult," ütles prokurör.

Raudsepa sõnul avaldas kohus teisipäeval määruse, milles selgitas, et pank ei oleks kohtu hinnangul pidanud kaitsepolitseiameti päringule vastama.

"Kohus aga ei võtnud üleeilse määrusega seisukohta läbiotsimise kohta, sest selleks andis kohus loa teise määrusega – need on kaks täiesti eraldi rada," tõdes ta.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: