Kuigi USA president Joe Biden pakkus välja suure 106 miljardi dollarilise eelnõu, millega soovitakse korraga aidata Ukrainat, Iisraeli ja Taiwanit ning suurendada julgeolekumeetmeid USA lõunapiiril, siis soovivad esindajatekoja vabariiklased menetleda neid teemasid eraldi ning ennekõike toetada ainult Iisraeli.

Bideni eelnõu rahastuseks oleks uus võlg, nagu on selliste erakorraliste eelnõude puhul kombeks. Esindajatekoja vabariiklased soovivad aga rahastada Iisraeli abistamist 14,3 miljardi dollari ulatuses kärpides USA maksuameti (IRS) eelarvet vastava summa võrra, vahendab CNN.

Kuigi esindajatekoja spiiker Mike Johnsoni sõnul on ettepaneku mõte tagada Iisraeli abistamisele katteallika, siis eelnõude rahalist mõju ametlikult mõõtva sõltumatu Kongressi Eelarvebüroo sõnul suurendaks IRS-i rahastuse kärpimine USA riigivõlga 26,8 miljardi euro võrra kümne aasta jooksul kaotatud maksulaekumise tõttu.

Vabariiklastele on olnud vastumeelne Joe Bideni õnnestunud katse suurendada IRS-i rahastust, et parandada maksulaekumist parema tuludeklaratsioonide kontrolli kaudu.

Senati enamuse juht demokraat Chuck Schumer juba lubas, et senat ei hakka esindajatekoja eelnõu menetlema nii seetõttu, et seal pole Ukraina abi, kui ka IRS-i rahastuse vähendamise tõttu.

Ka senati vabariiklaste juht Mitch McConnell kritiseeris esindajatekoja käiku, sest ta soovib hääletada Ukraina ja Iisraeli abistamise üle koos. Mcconnel peab Ukraina abistamist ülioluliseks ning tema tugeva toetuse tõttu Kiievile võivad konservatiivsed vabariiklased püüda teda senati vabariiklaste juhina välja vahetada, vahendab Politico. Florida konservatiivne senaator Rick Scott on juba varem kandideerinud edutult McConnelli vastu senati vabariiklaste juhiks.

"Ameerika vastased ei anna järele, kui me kaotame oma otsusekindluse. Tegelikult nemad kasutavad selle võimaluse ära. Ajalugu on õpetanud meile, et maailmast kaugenemise hind on märksa kõrgem kui aktiivse osalemise hind," ütles McConnell teisipäeval.

Lisaks Iisraeli ja Ukraina abistamisele tuleb demokraatidel ja vabariiklastel leppida kokku USA valitsuse ajutises või pikaajalises rahastamises hiljemalt 17. novembriks.

Johnson ise arvab, et pikaajalises rahastuses kokku leppimiseks aega pole, ning tuleb vatsu võtta ajutise rahastuse seadus jaanuari keskpaigani.