Statistikaameti andmetel vähenes toodang energeetikas 37,6 protsenti ja töötlevas tööstuses 10,9 protsenti. Mäetööstuses jäi tootmine pea samale tasemele, kahanedes 0,3 protsenti.

Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt võrreldes 2022. aasta septembriga 48,8 protsenti, soojuse tootmine 19,8 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes septembris töötleva tööstuse tegevusalade lõikes tööstustoodangu maht enamikus harudes.

Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvas põlevkiviõli (6,6 protsenti) tootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (0,6 protsenti). 

Olulisematest tegevusaladest vähenes enim elektroonikaseadmete (30,3 protsenti) tootmine, mis on tingitud eelmise aasta septembri kõrgest võrdlusbaasist. Suurematest tegevusaladest vähenes ka puidu töötlemine (12,4 protsenti), elektriseadmete (16,6 protsenti), metalltoodete (8,4 protsenti) ja toiduainete tootmine (3,0 protsenti) ning ehitusmaterjalide tootmine (19,0 protsenti).

66,9 protsenti töötleva tööstuse toodangust müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid toodangu mahud septembris võrreldes augustiga tööstuses kokku 2,9 protsenti ning töötlevas tööstuses 3,0 protsenti.

Swedbank: töötleva tööstuse väljavaatest õhkub jätkuvalt pessimismi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et kuigi kolmandas kvartalis töötleva tööstuse tootmismahu langus aastases võrdluses veidi aeglustus,  oli see jätkuvalt väga sügav.

Selle aasta esimese üheksa kuuga on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud aastases võrdluses 11 protsenti. Ligi kolmandik langusest on tulnud puidutööstusest, millele järgnevad üsna sarnaste osakaaludega ehitusmaterjalide ja metalltoodete ning elektroonika-, keemia- ja mööblitööstuse tootmismahu vähenemine. Need tegevusalad moodustasid selle aasta esimese üheksa kuuga ligi kolmveerandi kogu töötleva tööstuse tootmismahu langusest.

Kui juulis ja augustis töötleva tööstuse tootmismaht kuises võrdluses isegi kasvas, siis septembris pöördus see taas langusesse.

"Töötleva tööstuse lähiaja väljavaade on kahjuks veel halb," ütles Mertsina. "Välisnõudlus eesolevatel kuudel pigem nõrgeneb. Eesti tööstuse kindlustunne jätkab halvenemist ning ettevõtete tootmise väljavaade on jätkuvalt väga pessimistlik. Samuti on käesolevas kvartalis halvenenud veelgi ettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta nii sise- kui ka välisturul. Halvenenud konkurentsivõime võib aga pidurdada tootmise ja ekspordi taastumist, kui välisnõudlus millalgi paranema hakkab."

Töötleva tööstuse kogukäive väheneb juba alates märtsist ja käesoleva aasta esimesel poolel langes selle majandusharu kasumlikkus (kasumi osakaal käibes) kiiresti, jõudes seitsme aasta taguse vastava näitaja lähedale. Töötleva tööstuse ettevõtete jaoks muudab tootmismahtude ja käibe pikaajaline langus ning kasumlikkuse vähenemine tööjõukulude hoidmise, rääkimata nende suurendamisest, üha keerulisemaks, ütles Mertsina.