"Vene Föderatsioon on jätkanud oma agressiivset rünnakut Ukrainas. Peamine koht, kus ründeoperatsioone on läbi viidud on Donetski oblastis Avdijivka suund ja Harkivi oblastis Kupjanski suund," rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud pressikonverentsil.

Tema sõnul on Vene relvajõud suurte kaotuste hinnaga saavutanud mõningast taktikalist edu Avdijivka all, mis olnud viimase nädala jooksul ka nende peamine löögisuund.

"Agressioonisõda seal piirkonnas on soosinud ka ilmastik, mis on püsinud suhteliselt kuivana ja võimaldanud rasketehnika kasutamist avatud maastikul. Rasputitsa (maapinna mudaseks muutumist põhjustav vihmaperiood - toim.) ei ole seal piirkonnas veel alanud ja võimaldab kasutada ka kõrvalteid," lisas ta.

Sellest hoolimata on Ukraina kaitsetegevus püsinud organiseerituna ning mitmekihilisena, rõhutas Kiviselg. "Ennekõike on kasutatud oma positsioonide kaitseks kaugtuld, ründedroone ja miinivälju. See on hoidnud Vene Föderatsiooni rasketehnika kaotused varasemate nädalatega võrreldes sarnasel kõrgel tasemel," märkis kaitseväe luureülem.

"Samas kaotustest hoolimata jätkab Venemaa tõenäoliselt lähinädalatel ründetegevust praeguse intensiivsusega, kavatsusega käesoleva aasta lõpuks saavutada tõenäoliselt täieliku kontroll Avdijivka üle," rääkis kolonel. "Võib öelda, et viimasel ajal Vene Föderatsiooni eesmärgid ei ole muutunud. Sarnaselt Bahmuti vallutamisega üritatakse ka Avdijivka asula enda kontrolli alla saada ja näidata seda siis - kui see õnnestub - märkimisväärse sõjalise eduna, mis õigustaks Venemaa elanike silmis edasise agressiooni vajalikkust Luhanski ja Donetski suunas ja nende oblastite täielikuks okupeerimiseks," selgitas Kiviselg.

"Ühtlasi on võimalik siis, kui see võit peaks realiseeruma, seda ära kasutada propaganda eesmärkidel alavääristades Ukraina relvajõudude pingutusi ja tugevalt üle paisutades Vene Föderatsiooni edu," lisas ta. "Kui rääkida Avdijivka olulisusest, siis tegelikult operatsiooni taseme mõistes ei ole see asula niivõrd oluline. Küll aga on see propaganda seisukohast oluline."

Kaitseväe luurejuht peab võimalikuks ka seda, et ka Venemaa intensiivistab rünnakutegevust Kupjanski suunal: "Oleme viimastel nädalatel täheldanud Kupjanski suunale uute Vene üksuste siirmist ja samuti tehnika ümberpaigutamist sinna suunda."

"Tõenäoliselt saavad järgnevad nädalad olema kuumad Avdijivka piirkonnas ja Kupjanski ümbruses, kus Venemaa soov on endiselt jõuda jõgede joonteni ja Luhanski oblasti piirideni ehk võtta talvitumiseks sisse soodsad positsioonid," rääkis Kiviselg.

Venemaa huvi Avdijivka all on suruda Ukraina üksused võimalikult kaugele, et sellega kindlustada Donetski linna väljajäämine Ukraina suurtükkide tule alt, selgitas kolonel. "Seal on ka põhja-lõunasuunaline varustustee ja samuti ka raudtee, mida Vene Föderatsioon kasutab oma üksuste täiendamiseks. Praegu on Ukraina võimeline seda raudteed ja neid teid mitte ainult rakettidega, vaid ka suurtükitulega mõjutama. See on see taktikaline eelis, mida Venemaa sooviks seal piirkonnas saavutada," märkis ta.

Ukraina loob Dnepri vasakkaldal uusi sillapäid

Kui rinde kaguosas Robotõne ja Bahmuti piirkondades püsib seis suures plaanis muutusteta ning Ukraina on saavutanud marginaalset edu Robotõne lähistel, siis sealt lõuna pool on Ukraina olnud edukam.

"Ukraina relvajõud on jätkanud Dnepri vasakkaldal uute sillapeade loomist, seda peamiselt Hersoni asula ja Novokahhovka vahelisel alal. Seda on toetanud ka ilmastik, madal pilvisus ja udune ilm on soosinud Ukraina üksuste jõeületusoperatsioone," rääkis kaitseväe luureülem.

"Samas on Vene Föderatsioon omalt poolt kompenseerinud maaväekomponendi nõrkust antud piirkonnas suurema lennuväe toetusega ja liugpommide kasutamisega," lisas kolonel.

"See on ka üks põhjus, miks Ukraina relvajõudude ülem kindral Valeri Zalužnõi oma hiljutises intervjuus Economistile rõhutas vähemalt lokaalse õhuülekaalu saavutamise tähtsust. See võimaldaks ukrainlastel paremaid ründeoperatsioone läbi viia ja seda suuremas sügavuses," selgitas Kiviselg.

Kuna võrreldes eelmise aastaga ei ole tänavu ilm veel nii negatiivselt maismaa operatsioone mõjutanud, siis tõenäoliselt on jäänud veel mõni nädal suuremaks sõjategevuseks maavägedega. Kui rasputitsa algab, siis umbes nädalaga kandub see Kirde-Ukrainast ka lõuna poole, ütles kolonel Kiviselg.