Teadlased: Eesti kodanike väljaandmine USA-le võib minna vastuollu EL-i õigusega

Kuritegudes kahtlustatavate Eesti kodanike teistele riikidele väljaandmise õiguslikes alustes ja protseduurides on küsitavusi, mis võiks anda aluse märksa sagedamini väljaandmisest keeldumiseks, leiavad Tartu Ülikooli teadlased, kes analüüsisid Eesti ja USA vahelist väljaandmislepingut.
Ameerika Ühendriikidega sõlmitud väljaandmisleping on ratifitseeritud riigikogus ebapiisava enamusega, mis tähendab formaalselt vastuolu põhiseadusega ning lisaks võib Eesti kodaniku väljaandmine olla mõnikord vastuolus Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, selgus ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja Anneli Soo, riigiõiguse kaasprofessori Paloma Krõõt Tupay ja Euroopa Liidu karistusõiguse nooremlektori Kaie Proode koostatud analüüsist.
Tupay selgitas ERR-ile, et kui riigikogu ratifitseeris 18. oktoobril 2006 Ameerika Ühendriikidega sõlmitud väljaandmislepingu, siis hääletas selle poolt 50 saadikut. Kuna aga ratifitseerimisseadus kujutab oma sisu poolest konstitutsioonilist seadust põhiseaduse paragrahv 104 mõttes, on selle kvooruminõue riigikogu koosseisu enamus ehk 51 häält.
"Põhiseadus ütleb, et kui kohtumenetluse ja kohtukorralduse teemasid reguleeritakse - põhiseadus ise ütleb küll seadust, aga seda võetakse laiemalt, et kui kohtumenetluslikes küsimustes tuleb otsustada - siis on vaja riigikogu liikmete häälteenamust. Ja antud juhul on meil selline olukord, et meil hääletas 50 riigikogu liiget selle poolt. Tähendab, et meil on üks hääl absoluutsest enamusest puudu," rääkis Tupay.
USA-le väljaandmist võivad takistada sealsed karmid karistused
Teiseks tõid Tartu Ülikooli teadlased välja, et Ameerika Ühendriikidele aga ka teistele Euroopa Liidu välistele riikidele Eesti kodanike väljaandmisel võib saada takistuseks asjaolu, et neis ei ole inimeste põhiõigused tagatud samal tasemel kui Euroopa Liidus, mis sisuliselt tähendab, et mujal võidakse süüdimõistetutele määrata ülikarme karistusi, mis Euroopas pole tavaks.
"Küsimus on selles, et Eesti ja USA vahelises lepingus ei ole üldsegi tähelepanu pööratud väljaantava põhiõiguste kaitsele. Üldiselt on tänapäeval rahvusvahelisel tasandil ka see tunnustamist leidnud ja erinevates õigusaktides reguleeritud, et inimest ilma selleta, et teatud ulatuses arvestatakse ka tema õigustega, välja ei anta," rääkis Tupay.

Samas on ka EL sõlminud USA-ga väljaandmislepingu, mistõttu peavad liikmesriigid oma väljaandmisotsustes lähtuma ka Euroopa Liidu õigusest.
"Nagu me teame - kui Euroopa Liidu õigus kohaldub, siis ta oma kohaldumise poolest prevaleerib [Eesti seaduste suhtes]. Ta ei tühista siseriiklikku õigust, aga tal on niinimetatud kohaldamise esmasuse põhimõte, et kui ta kehtib, siis tuleb seda järgida," selgitas Tupay.
Peamiselt tähendab see Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetest kinnipidamist ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) praktika jälgimist.
"Siin tuleb vaadata, et kui me kellegi välja anname, kas siis on tagatud tema põhiõiguste piisav kaitse. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas ja ka teiste liikmesriikide kohtupraktikas on küllalt näiteid, kus isikuid ei ole USA-le välja antud seetõttu, et seal kas kohaldatakse surmanuhtlust või siis on EIÕK asunud seisukohale, et karistused, mida kohaldatakse Ameerika Ühendriikides, on sedavõrd pikaajalised, et inimesel puudub praktiliselt võimalus sealt kunagi jälle vabaneda. Ja kui inimesel ei ole resotsialiseerumise osas ühtegi väljavaadet, siis on Euroopa Inimõiguste Kohus küll öelnud, et isikut ei tohi välja anda, kuna see võib endast kujutada tema väärikuse eitamist, et seda võib sel juhul hinnata tema ebainimlikuks kohtlemiseks," rääkis Tupay.
Kui juhul, kus kahtlustatavat, keda ootaks Ameerika Ühendriikides süüdimõistmisel nii karm karistus, välja ei anta, siis see ei tähenda siiski, et ta üldse karistusest pääseb, rõhutas Tupay.
Põhiõiguste kaitse puhul on olulised ka vangistustingimused, märkis Tupay ning tõi näiteks Ühendkuningriigi, kus valitseva vanglakohtade nappuse tõttu ei lubanud Saksa kohtud oma kodanikke sinna välja anda, kuna sealsed vangistustingimused ei pruugi tagada inimväärset kohtlemist.
Eesti kohtutel puudub väljaandmisotsuste tegemisel selgus
Väljaandmiste karistusõiguslikku poolt analüüsinud karistusõiguse kaasprofessor Anneli Soo selgitas ERR-ile, et väljaandmise kohtulik menetlus koosneb praegu kahest etapist, kus menetluskord ja tähtajad on erinevad.
"Esimeses etapis arutab asja maakohus, teises halduskohus. Seadus ja kohtupraktika on ebaselged selles, mida kumbki kohus täpselt arutama peab. On alust küsida, kas väljaandmise otsustamine kahes kohtulikus etapis on põhjendatud, miks on põhjendatud ja mis on kummagi etapi eesmärk," kommenteeris ta.

"Ebaselge menetluskorra kontekstis on süüdistataval keeruline mõista, millise kohtu ees ta peab tõstatama küsimused selle kohta, kas väljaandmist taotlevas riigis on tagatud tema põhiõigused, näiteks proportsionaalne karistus ja inimväärsed vangistustingimused. Võib juhtuda, et esimeses etapis leiab maakohus, et tema pädevuses pole neid küsimusi arutada, teises etapis leiab aga halduskohus, et need küsimused oleks pidanud juba maakohtus ära arutatama. Kaotajaks jääb süüdistatav, kelle põhiõigused jäävad maksma panemata. Samas jääb riigil täitmata kohustus tagada isiku põhiõigused. Sellise menetluskorra põhiseaduspärasust võiks olla kohane kontrollida," rõhutas Soo.
Tartu Ülikooli õigusteadlased koostasid analüüsi Advokaadibüroo Levin OÜ tellimusel. Advokaadibüroo Levin OÜ partner on vandeadvokaat Paul Keres, kes kaitseb USA-s rahapesuks kelmuse ja kuritegelike kokkulepete tegemises süüdistatavat krüptoärimeest Sergei Potapenkot. Sama juhtumi teist süüdistatavat Ivan Turõginit kaitseb advokaadibõroos Cobalt töötav vandeadvokaat Karl Kask.
Valitsus otsustas septembris Turõgini ja Potapenko Ameerika Ühendriikidele välja anda.
Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel nädalal, et krüptoärimehi võib USA-s oodata eluaegne vanglakaristus.
Toimetaja: Mait Ots