Riigikontrolli ülevaate kohaselt on paljud olulised energiamajanduse planeerimiseks vajalikud põhimõttelised otsused pikalt tegemata, eelkõige puudutab see juhitavate tootmisvõimsuste, tuuleparkide ehitamise kiirendamise ning elektrivõrkude ja välisühenduste rajamist.

Riigikontrolör Janar Holm möönis, et paljude muutujatega olukorras on otsuseid keeruline teha ning pea võimatu ennustada, kas tehtud valikud on tulevikus parimad. "See, kas kunagi tulevikus tagantjärele vaates võib üks või teine otsus paista nii- või naasugune, ei tohiks aga tänaseid otsustajaid kammitseda sedavõrd, et eksimist peljates jäetakse vajalikud otsused pigem tegemata. Kõige halvem otsus oleks mitte otsustada."

Holm ütles ERR-ile, et tõenäoliselt ei tule riigikontrolli hinnang otsustajatele üllatusena. "Mis ma tooks välja põhiprobleemina – jätkuvalt ootab konkreetset ja realistlikku vastust küsimus, kuidas on tagatud, et Eestis oleks nii kodu- kui äritarbijatel vajalikul hulgal ja igal ajal vastuvõetava hinnaga elektrienergiat."

Järgmise energiamajanduse arengukavas kavandatavad meetmed on riigikontrolli teatel liiga üldsõnalised ega näe ette, kes ning mis rahaga plaanitavaid meetmeid ellu viib.

Riik on seadnud eesmärgi 2030. aastaks toota taastuvelektrit samas mahus, mis riigis aastas elektrit tarbitakse, kuid sihi saavutamiseks tegevuskava pole ning kliimaministeerium seda koostada ka ei kavatse, märkis riigikontroll. Seejuures on taastuvelektri potentsiaal alakasutatud ja viimase 10 aasta jooksul pole lisandunud ühtegi suuremat tuuleparki.

Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole lisandumas

"Juhul kui pärast 2030. aastat siiski lisandub kavandatud mahus taastuv­energiat, on Eestis küll piisavalt elektri tootmisvõimsusi, kuid puudu võib jääda juhitavatest tootmisvõimsustest, mida on muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks," märkis riigikontroll raportis.

Riigikontroll märgib, et juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole järgneva 14 aasta jooksul Eesti turule lisandumas ning nende rajamist takistab turuosaliste ebakindlus.

"Riigikontrolli intervjueeritud eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle põhjus on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu, päike ei paista või kui taastuvelektri toodang on vähene," teatas riigikontroll.

Ettevõtjad tunnevad huvi elektri salvestamise võimaluste arendamise vastu, kuid see eeldab riigilt otsust, kas ja kuidas salvestusvõimsuste turgu edendada ning milleks salvestusvõimsusi kasutada. Ühtlasi puuduvad Eestis lahendused elektri tarbimise tõhusaks juhtimiseks. Riigikontrolli hinnangul oleks tarvis rakendada turumudelit, millega saaks tarbijad suure nõudluse hetkel tarbimisest loobumisest ka kasu.

2027. aastal võib tekkida probleem varustuskindluse tagamisega

Riigikontroll juhib tähelepanu, et möödunud aasta lõpus toodi varustuskindluse analüüsides välja, et 2027. aastal võib Eestil tekkida probleem elektri varustuskindlusega. Puudu võib tulla nii turupõhistest tootmisvõimsustest kui ka juhitavatest elektritootmisvõimsustest, mida on muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks.

Riskistsenaariumi aluseks on võimalik olukord, kus alates 2027. aastast pole Eestis vanad põlevkivi kasutavad tootmisvõimsused enam majanduslikult jätkusuutlikud, mistõttu võib omanik otsustada need sulgeda. Riigikontroll märgib, et võib juhtuda, et ei ole piisavalt juhitavat tootmisvõimsust, mida saaks vajaduse korral käivitada või välja lülitada.

"Hetkel ei ole veel teada, kuidas see olukord aastal 2027 lahendatakse," ütles Holm. "Küsimus ei ole selles, et aastal 2027 me oleksime pidevas elektripuuduses, vaid selles, kuidas tipukoormusi katta. Selleks peab olema reservvõimsused, mis aitaksid tipukoormust katta. Hetkel me ei tea, milline lahendus on. Valitsus, kliimaministeerium töötavad selle nimel, et lahendust leida, aga jäänud on neli aastat."

Elering on igal aastal elektri varustuskindlust analüüsinud, kuid möödunud aastani ei arvestatud selles elektritootmisseadmete majanduslikku jätkusuutlikkust. Võimalikule varustus­kindluse probleemile on asutud lahendust leidma alles nüüd, kui valikuvõimalused selleks on piiratud aja tõttu ahtamad.

Riigikontroll märgib, et kui analüüs näitab võimsuste puudujääki, saab riik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmisvõimsuse strateegilise reservi loomiseks, mis annab Eleringile õiguse korraldada vähempakkumine ja kompenseerida pakkumise võitjale vajalike võimsuste käivitamise valmisoleku hoidmisega seotud kulud.

Kui tootmisvõimsuste ja välisühenduste piisavuse probleeme ei lahendata, tekib risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis on Eesti ühiskonnale vastuvõetamatu, hoiatab riigikontroll. Selleks on vaja teha kiiremas korras otsuseid, kuidas tagada ressursside piisavus aastal 2027 ja eelkõige pärast 2030. aastat.

Kliimaministeerium peab erakorraliselt kõrgeteks elektrihindadeks valmistudes töötama riigikontrolli teatel välja võimalikud toetusskeemid, mis lähtuksid tarbijate toetusvajadusest ja mida oleks võimalik vajadusel kiiresti rakendada.

Tatar: mil riik saab sekkuda, on täpselt fikseeritud

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ütles riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et pikk plaan vajab pidevalt muutmist. Ta avaldas lootust, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 jõuab järgmise aasta lõpuks faasi, kus saab selle vastu võtta.

"Teisest küljest ei ole kõiki otsuseid võimalik nii kaugele edasi lükata, meil on vaja astuda mingeid samme varem," sõnas Tatar. Tatari sõnul on tarvis kiirendada taastuvenergiale üleminekut, mille osas on kliimaministeerium valitsusele ka ettepanekuid tutvustanud.

"Ilmselt veel selle aasta sees peaks valitsuse poolt heakskiidu saama konkreetsem tegevusplaan, kuidas taastuvelektri võimsuste suurendamise eesmärgi 2030. aastaks ühiskonnale kõige soodsamal viisil tagame. Ilmselt see vastus saab olla lõviosas seotud tuuleenergia arendamisega, nii palju kui võimalik maismaal, kui midagi puudu jääb, siis merel," ütles Tatar.

Tatar märkis, et niipea kui see võimalus puudujäägi tekkimisest 2027. aastal sai fikseeritud Eleringi varustuskindluse aruandes, käivitas riik vajalikud tegevused strateegilise reservi välja töötamiseks.

"Miks seda ei saanud varem teha – ka see, mis hetkel Euroopa Liidu liikmesriik saab rakendada meetmeid nagu näiteks strateegiline reserv, on üsna täpselt fikseeritud. Seal see stardipunkt ongi süsteemihalduri hinnang, et on tuvastanud olukorra, et tulevikus võib mingeid võimsusi puudu jääda," sõnas Tatar.