Riigikontrolli värske raport ütleb, et viimase 10 aasta jooksul ei ole sisuliselt tehtud mitte midagi, et Eestis oleks tagatud elekter varustuskindluse mõttes ja et ka hind oleks konkurentsivõimeline. Saatejuht Liisu Lass küsis Michalilt, kes selle olukorra eest vastutab.

"Selle üle saab otsustada iga inimene ise, kes selle eest vastutab," vastas Michal.

Lass küsis Michalilt, kas ta endal tunneb vastutust, sest energiapoliitika otsuseid tehti ka Michali majandusministriks oleku ajal.

"Kindlasti tunnen. Minu ajal näiteks tehti otsus loobuda senistest taastuvenergia skeemidest, nagu need varasemad olid, mis olid maksumaksjale selgelt liiga koormavad ja jõuda tänasesse vähempakkumise süsteemi, mis toob meile uusi taastuvvõimsusi maksumaksjale odavamalt. Nii, et see on tegelikult positiivse tulemusega vastutus," vastas Michal.

"Teiseks. Riigikontrolli raport põhineb Eleringi eelmise aasta varustuskindluse raportil. Väga palju sellest, mida riigikontrolör nimetab, on kas ühes või teises etapis juba töös või tegemises," kommenteeris Michal.

"Seal on ka selliseid väiteid, et meil pole lahendust sellele, mis saab 2027. aasta eel näiteks juhitavate võimsustega. Võin öelda, et on erinevaid lahendusi," lausus Michal.

Michal nimetas reservvõimsustena Eleringi Kiisa elektrijaama ja Eesti Energia plaanitavat vesinikujaama, millest võib tulla kokku kuni 500 megavatti elektrit.

"Reservvõimsused tagatakse üldiselt Euroopa riikides niimoodi, et korraldatakse süsteemiteenuste hange, määratakse, mis iganes see võimalus on ja siis seal on üldiselt vanad jaamad, mis tagavad seda reservi. Neid on võib-olla vaja kahel tunnil, võib-olla 12 tunnil. 2027. aastani on meil 1000 megavatti Narva jaamu tegelikult reservis. 2025. aastal korraldab Elering selle süsteemiteenuse hanke," märkis ta.

"Seesama võimsus, mis on praegu Eesti Energial ligi 1000 megavatti, on võimalik tagada ka tulevaste jaamadega ja see tegevus juba praegu käib. Lihtsustatult kokku võttes keegi ei sülita vanasse kaevu, keegi ei pane neid vanu reservjaamu kinni. Eesti Energiale tuleb tõenäoliselt nende reservide tagamise eest maksta, see hinnang on umbes aastas kuskil 40 miljonit. Või siis tekivad uued investeeringud selle vastu ja see on juba Eleringi korraldada," rääkis minister.

"Eesti varustuskindlusega üldiselt ikkagi on kenasti," märkis Michal.

Michal ütles, et Eesti jaoks on peamine küsimus lähitulevikus see, et mida saavad tarbijad vastu taastuvvõimsuste rajamise eest. "Mis on need uued teenused ja mis on uued töökohad, mis selle eest vastu tulevad? Meie ülesanne on ikkagi majanduses luua uut lisandväärtust, ega need hinnad enam alla ei kuku. Kui me tahame riigi ja rahvana edasi jõuda, siis me peame saama selle vastu ka uut majandusarengut," rõhutas Michal.

Rääkides tuumajaama võimalikust ehitamisest Eestisse jäi Michal tagasihoidlikuks ja ei öelnud selge sõnaga, kas ta seda toetab.

"Me valmistame detsembriks ette raportit ja võimalikult teaduspõhist debatti. Tuumajaama debatil on väga suur potentsiaal. Kui seda hakatakse pidama emotsioonide põhjal ja teadmatuse põhjal, tõmbab ta Eesti rahva kindlasti pooleks. Täna on viimaste küsitluste järgi tuumaenergeetikat Eestis toetamas umbes 70 protsenti," rääkis Michal.

"Mina pigem olen selle poole peal, et kõik loeksid raporti läbi ja teeksid oma otsuse. Mina usun energeetikas numbreid," ütles Michal.