Kui uued tuulikud ehitataks vaid maale, siis aastail 2030–2040 tuleks taastuvenergiatoetust maksta 0,5 miljardit eurot. Summad hakkavad aga järsult kerkima, kui juurde tuleb meretuulikuid. Teoreetiliselt, kui uued tuulikud ehitataks ainult merre, siis see läheks maksumaksjale maksma kümne aastaga juba kaks miljardit eurot.

Kuna aga taastuvenergia investeeringud, eriti meretuuleparkide puhul, on väga suured, ei saa neid rajada ilma riigi toetuseta.

"Eesti kliimas ilmselt mitte, kuna Eesti tarbimine on ikkagi suhteliselt väike meie regioonis. See risk, mis sul tekib, kui sa ainult turule müüd ja sul ei ole hinnagarantiid riigi poolt, on väga suur. Tõenäoliselt on väga raske leida investorit," ütles Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm.

Hinnagarantii suurus, mille eest ettevõtja saab uut parki rajada, selgub oksjonil. Kui elekter on turul garantiihinnast kallim, maksab ettevõtte  ületava osa riigile tagasi. Kui elekter on odavam, maksab Eesti maksumaksja taastuvenergia tasuna arendajale garantiist puuduva osa juurde. 

Kliimaministeeriumi poolt pakutud tabeli puhul algaks tasu 0,7 sendist kilovatt-tunni eest ja ulatuks 5,5 sendini kilovatt-tunni eest.

"Kui me tahame liikuda mere peale, meretuuleenergiat hakata toetama olulisel määral ja suurel määral, siis maksimaalne mõju võib läbi taastuvenergia tasu olla suhteliselt märkimisväärne. See ei tähenda aga seda, et me kindlasti sinnapoole peaksime liikuma. Need arvutused, mis praegu meedias ringi liiguvad, see mida ka eile majanduskomisjonis näha oli, need on puht teoreetilised ja arvutatud välja lihtsalt otsuste tegemiseks," rääkis kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

"Selle tabeliga meie isiklikult ei nõustu, ei saa aru, kust need arvud tulevad. Sellepärast ongi vaja diskuteerida kliimaministeeriumiga, et aru saada. Hetkel me kuidagi ei saa nõustuda sellega, et taastuvenergiatasud tõusevad tarbijale nii kõrgeks, kui peaks meretuulepark tulema, või siis ongi vaja toetada maismaa- ja meretuuleparke niivõrd suures ulatuses," lausus Ulm.

Enefit Greeni ja ka teise suure maa- ja meretuuleparkide arendaja Utilitase hinnangul maksab tootja garantii puhul tegelikult 300–400 miljonit eurot riigile tagasi. Vaks aga ütles, et  ainult maismaapargid tulevikus taastuvenergiatasu ei kasvataks.

Energeetikaekspert Arvi Hamburgi sõnul on selge, et taastuvenergia meie elektriarveid tulevikus kuidagi odavamaks ei muuda.

"Tarbija vaatevinklist on keeruline mõista, et miks me teeme nii kalleid investeeringuid, mida kindlasti on vaja toetada tarbijal," ütles ta.