Eesti, Läti ja Leedu on läinud eri teid laskemoona tootmise juurutamisel. Kolmapäeval ütles Läti peaminister Evika Silina, et Läti loob riigifirma laskemoona tootmiseks. Eesti plaanib rajada kaitsetööstuspargi. Ettevõtjail tuleb otsida ise välisturg. Ainult kohalikku vajadust täites pole võimalik kasumlikult toota, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Läti plaanib luua riigiettevõtte ja Leedus on juba laskemoonatootmist. Ka Lätis on väiksekaliibrilist moonatootmist. Ja Eestis ei ole tänase seisuga midagi," ütles kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp.

Praegu käivad läbirääkimised kohalike omavalitsustega asukoha üle. Lõhkeaine käitlemise nõuete kohaselt peavad tööstuspargis hooned asuma üksteisest piisavalt kaugel.

"Me oleme tutvustanud oma plaani nendele omavalitsustele, kus need alad võiks olla. Ja ka valitud asukohta. Need kõnelused jätkuvad hetkel. Tööstuspargi alaks me oleme kujutanud ette 50-100 hektarit. Sinna võiks tulla kahe kuni kolme ettevõtte tootmised. Ja ohuala laius tuleneb lõhkeaine kogusest ja liigist. See võib olla 600 kuni 800 meetrit lai," rääkis Sirp.

Ettevõtjatega on räägitud nii padrunite, mürskude kui miinide tootmisest. Kaitseinvesteeringute keskuse juht Magnus Saar ütles, et Euroopas toodetakse aastas umbes pool miljonit mürsku. Ukrainas kulub sama ajaga miljon.

"Sellise konventsionaalse, laiaulatusliku sõja käigus tarbitakse oluliselt rohkem kui me siin Euroopas või isegi terve NATO toota jõuab," sõnas Saar.

Suurtükimürsu puhul moodustavad kaks kolmandikku projektiil ja sütik, viimane on ka keerulisim toode. Lõhkeaine turg on jaotunud üksikute tootjate vahel.

"Põhiline kitsaskoht, mis on aeganõudev, on mürsukestade tootmine, kus tarneajad võivad ulatuda 36 ja rohkema kuuni," rääkis Saar.

Indrek Sirp ütles, et ka täna leidub kaitsetööstuspargi kasutamisest huvitatud ettevõtteid, kuid pilt on dünaamiline ja muutub.