"Täna ei saa keegi tõsiselt kahelda selles, et meil on vaja võimsat Bundeswehri," ütles Scholz. 

Scholz hoiatas, et praegune rahulik kord on ohus ning lisas, et riik vajab püsivat kursimuutust. Scholz mainis veel sõda Iisraeli ja Hamasi vahel, vahendas Politico. 

Ka kaitseminister Boris Pistorius ütles, et riik vajab Bundeswehri, mis suudab sõda pidada ning kaitsta riigi julgeolekut ja vabadust. 

Pistorius tutvustas uusi suuniseid Bundeswehri ümberkorraldamiseks. Need on välja toodud 34-leheküljelises dokumendis. Tegemist on esimeste uute suunistega relvajõudude ümberkorraldamiseks alates 2011. aastast. Strateegilise mõtlemise muutust on märgata juba teksti esimesest lõigust. 

"Sõda on Euroopasse tagasi tulnud. Saksamaa ja liitlased peavad taas tegelema sõjalise ohuga. Rahvusvaheline kord Euroopas ja kogu maailmas on rünnaku all. Elame pöördelisel ajal," seisab dokumendis. 

Politico kirjutab, et ka vaenlane on selgelt välja toodud. "Venemaa Föderatsioon jääb Euro-Atlandi piirkonna rahule ja julgeolekule suurimaks ohuks," seisab dokumendis. Mainitakse veel, et ka Hiina taotleb järjest agressiivsemalt piirkondlikku ülemvõimu. 

See on esimene uus doktriin alates 2011. aastast. Siis oli Venemaa president Dmitri Medvedev, Berliin vähendas järjepidevalt kaitsekulutusi. Venemaa alustas 2022. aastal sõjalist tegevust Ukrainas ja Berliin sai lõpuks aru, et Kreml pole usaldusväärne partner. 

"Esimesed kaitsepoliitika suunised enam kui kümne aasta jooksul on vastus sellele uuele reaalsusele," ütles Pistorius. 

Saksamaa vähendab nüüd välismissioone, et keskenduda Euroopa ja kodumaa kaitsmisele. Samuti lubas Berliin arendada kodumaist kaitsetööstust ning vähendada bürokraatiat. Berliin tahab, et Saksa sõjaväest saaks heidutuse selgroog Euroopas. 

Neljapäeval kohtus Berliinis Scholziga ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. 

"Saksamaa juhtiv roll NATO-s on praegusel Euroopa julgeoleku jaoks kriitilisel hetkel oluline. Me vajame tugevat Bundeswehri," rääkis Stoltenberg.

Saksamaa relvajõudusid kimbutavad juba hulk aastaid kroonilised hankeprobleemid. 

Pärast Berliini müüri langemist vähenes järsult armee rahastamine ning Saksa armee oli aastakümneid alarahastatud. Eelmisel aastal siiski lubas Berliin, et suurendab armee rahastamist. Valitsus lõi selleks 100 miljardi euro suuruse erifondi.