Ukraina luure: Krimmis pihta saanud Vene dessantkaatrid läksid põhja

Ukraina luure kinnitusel läksid põhja kaks Venemaa dessantkaatrit, mis okupeeritud Krimmis Tšornomorske küla juures Ukraina korraldatud rünnakus kannatada said. Venemaa kaotas Ukraina hinnangul ööpäevaga üle tuhande sõduri ja hulgaliselt rasketehnikat.
Oluline 10. novembril kell 20.45:
- Ukraina luure: Krimmis pihta saanud Vene dessantkaatrid läksid põhja;
- IMF: Ukraina majandus näitab märke oodatust tugevamast taastumisest;
- Energiaminister: Ukraina võib sihikule võtta Venemaa nafta;
- Venemaa kaitseministeerium teatas kahe drooni alla laskmisest;
- Kohalikud võimud: Harkivi piirkonda ründasid droonid;
- Danilov: päris sõjarööbastele saab seada autoritaarse riigi majanduse;
- Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga üle tuhande sõduri;
- Ukraina tulistas 31 ründedroonist alla 19
Ukraina luure: Krimmis pihta saanud Vene dessantkaatrid läksid põhja
Täiendavad luureandmed kinnitavad, et kaks Venemaa dessantkaatrit, mis okupeeritud Krimmis Tšornomorske küla juures Ukraina korraldatud rünnakus kannatada said, on põhja läinud, teatas Ukraina portaal Unian reede õhtul.
Ööl vastu reedet said ajutiselt okupeeritud Krimmi territooriumil toimunud operatsiooni tulemusena löögi kaks Venemaa Musta mere laevastiku dessantkaatrit, kinnitasid Ukraina allikad varem.
Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse väitel sai pihta vanemat tüüpi kaater Akula ning uuema projekti järgi valmistatud Serna.
"Rünnaku tagajärjel uppusid mõlemad Vene laevad: Akula kohe, Serna võitles veel edutult eluõiguse eest, kuid uppus samuti," jagasid luureametnikud teavet.
Ukraina luure märkis, et Venemaa kasutas väikesi Serna-klassi dessantkaatreid aktiivselt Maosaare (Zmijinõi) okupeerimise ajal sõjavarustuse ja vägede transportimiseks. Lisaks paigutasid Vene okupandid siis kaatritele õhutõrjesüsteemid Tor-M2, et tagada oma rühmale mobiilne kate nii saarel kui ka Mustal merel.
Venemaal lasid diversandid 19 kaubavagunit rööbastelt maha
Venemaal Rjazani oblastis sõitis rööbastelt välja 19 mineraalväetist vedanud kaubavagunit, Moskva raudtee teatel põhjustas avarii "volitamata isikute sekkumine".
"Täna kell 07:12 sõitis Rõbnoje kontrollpunkti lõigul esialgsel andmetel kõrvaliste isikute sekkumise tõttu rööbastelt maha kaubarongi 19 vagunit," vahendas Interfax laupäeval Moskva raudtee pressiteenistuse teadet.
Venemaa uurimiskomitee Lääne piirkondadevahelise transpordiosakonna pressiteenistuse teatel sõitis rööbastelt maha 15 kaubavagunit ning komitee alustas uurimiseelset kontrolli.

Juhtunu ei ohusta keskkond, kuid selle tagajärgede likvideerimiseks saadeti kohale Rõbnoje, Voskressenski ja Rjazani jaamadest sündmuspaika päästerongid. Moskva raudtee pressiteenistuse teatel osaleb taastamistöödes üle 250 raudteelase ning lähitundidel saabub objektile veel umbes 50 inimest.
"Kohapeal töötab päästerong. Veel kaks on teel. Kolm vagunit on juba üles tõstetud," seisis kell 11.38 avaldatud teates.
Samuti teatatakse, et uuendatud andmetel rongijuht viga ei saanud ning juhiabi arstiabi ei vajanud.
Borrell: EL peaks valmistuma suuremaks panustamiseks Ukrainas
Ameerika Ühendriikide abi Ukrainale tõenäoliselt väheneb ja seepärast peaksid Euroopa Liidu riigid olema poliitiliselt valmis säilitama oma toetust Ukrainale ka sellega silmitsi seistes, ütles EL-i välispoliitikajuht Josep Borrell.
"Meil on palju probleeme, mis saavad EL-ile proovikiviks. Esiteks Ukraina, kus võiduväljavaade Venemaa üle ei ole kohene. Meie, eurooplased, kellel on selleks vajalikud vahendid, peame olema poliitiliselt valmis jätkama Ukraina abistamist, arvestades, et USA toetus tõenäoliselt väheneb," ütles Borrell laupäeval Malagas Euroopa Sotsialistide Partei kongressil esinedes.
USA Kongress pole ka pärast nädalaid kestnud arutelusid seni veel heaks kiitnud miljardeid dollareid täiendavat toetust Ukrainale. Viivitused rahastamisel on sundinud USA-d piirama Ukrainale antavat sõjalist abi, kuna Pentagonil on relvavarude täiendamiseks jäänud vaid miljard USA dollarit, vahendas Ukrainska Pravda.
Pentagoni pressiesindaja asetäitja Sabrina Singh ütles, et osakond on sunnitud oma toetust Ukrainale piirama.
Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby märkis, et USA on Ukraina abistamiseks ära kasutanud peaaegu kõik kongressi poolt heaks kiidetud vahendeid.
Bild: Saksamaa kahekordistab Ukrainale antavat sõjalist abi
Saksamaa kahekordistab Ukrainale antavat sõjalist abi ning selle suuruseks saab nelja miljardi euro asemel kaheksa miljardit, teatas ajaleht Bild viitega kaitseministeeriumi allikatele.
Saksa lehe andmeil otsustas abisumma suuruse sotsiaaldemokraatidest, liberaalidest ja rohelistest koosnev valitsuskoalitsioon ning uuel nädalal peaks selle heaks kiitma ka eelarvekomitee.
Algselt olevat Bildi teatel rahandusminister Christian Lindner kavandanud föderaaleelarvesse ainult nelja miljardi euro mahus sõjalist abi Ukrainale, kuid kogu see raha olevat juba ära lubatud käimasolevatele projektidele ning uueks abiks olevat seetõttu jäänud ainult 120 miljonit.
Selle peale olevat kaitseminister Boris Pistorius öelnud, et "nii küll ei lähe", "andis häiret ja nõudis täiendavalt viite miljardit eurot", kirjutas leht laupäeval.
"Nüüd toimus pööre: 2024. aasta eelarves on veel täiendavalt neli miljardit eurot. Lisaks on kaks miljardit, mida kaitseministeerium saab kasutada pikaajaliste kaitselepingute elluviimiseks," lisas Bild.
Varahommikul kostus Kiievist vähemalt kaks plahvatust. Õhuhäire sireenid lülitati sisse alles pärast plahvatusi, vahendas The Kyiv Independent.
"Kiievi vasakkaldal oli kuulda võimsaid plahvatusi. Esialgsetel andmetel hakkas õhutõrje tööle ballistiliste relvade vastu," kirjutas Kiievi linnapea Vitali Klõtško Telegramis.
Linnapea lisas, et teateid vigastatutest esialgu ei ole.
Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Popko teatas hiljem, et linna õhutõrje lasi alla Venemaa relvajõudude poolt lastud ballistilise raketi Iskander või S-400.
Ukraina õhujõudude teatel lasti ballistiline rakett alla õhutõrjesüsteemiga Patriot.
Venemaa ründas tulelöökidega ööpäeva jooksul ka Sumõ oblastit ja Hersonit. Rünnakus Hersonile hukkus üks inimene ja viga sai üheksa inimest.
Kaks inimest sai surma ka rünnakus Avdijivkale.
Ukraina tulistas 31 ründedroonist alla 19
Ukraina teatas laupäeval, et lasi öösel Venemaa poolt välja tulistatud 31 ründedroonist alla 19.
"Hävitati 19 vaenlase Shahed-136/131 drooni. Enamiku droone tulistasid okupandid välja rindelähedastest piirkondadest," teatasid õhujõud.
Venemaa tulistas ööl vastu laupäeva välja ka mitu raketti, lisasid Ukraina õhujõud üksikasju täpsustamata.
IMF: Ukraina majandus näitab märke oodatust tugevamast taastumisest
Rahvusvaheline valuutafond (IMF) tõstis Ukraina 2023. aasta SKT kasvu 4,5 protsendini, võrreldes juulis prognoositud ühe kuni kolme protsendi tasemega, vahendas The Kyiv Independent.
Energiaminister: Ukraina võib sihikule võtta Venemaa nafta
Ukraina energiaminister German Galuštšenko ütles, et Ukraina võib vastuseks energiavõrgu rünnakutele sihikule võtta Venemaa nafta.
"See oleks ainult õiglane," ütles energiaminister German Galuštšenko 10. novembril ajalehele Politico antud intervjuus.
Venemaa kaitseministeerium teatas kahe drooni alla laskmisest
Venemaa kaitseministeerium teatas kahe Ukraina drooni alla laskmisest Smolenski ja Moskva oblasti kohal.
Kaitseministeerium teatas avalduses, et lennukitüüpi droonid tulistati alla umbes kell 23.00 Moskva aja järgi.
Varem kirjutasid Telegrami kanalid Kolomna elanike kuuldud plahvatuse helidest.
Kohalikud võimud: Harkivi piirkonda ründasid droonid
piirkondliku sõjaväeadministratsiooni juht Oleg Sinegubov teatas, et Harkivi piirkonda ründavad droonid ning töötab õhutõrje.
Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Sergei Popko ütles reede õhtul, et õhutõrjejõud tegelevad ka Ukraina pealinnale suunatud droonirünnakutega.
Danilov: päris sõjarööbastele saab seada autoritaarse riigi majanduse
Ukraina armee varustamine relvade ja laskemoonaga toimub riigi tihedas koostöös eraettevõtetega, rääkis Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretäri Oleksi Danilov reedel Ukraina Raadiole, selgitades, et majanduse täielik üleminek nn sõjarööbastele on võimalik vaid autoritaarses riigis, nagu oli endine NSVL.
"Kui hakatakse kasutama väljendit "majanduse üleminek sõjarööbastele", siis tuleks aru saada, et see pole päris õige asi," vahendas portaal TSN Danilovi hinnangut.
Tema sõnul oleks see võimalik "kui me elaksime NSV Liidus, kus kõik ettevõtted olid riigi omanduses, kus oli hoopis teistsugune valitsemissüsteem, oli suletud süsteem". Ukrainas seevastu on Danilovi meelest "füüsiliselt võimatu" sõjarööbastele üle minna.
Ta tõi esile, et Ukraina relvajõudude varustamine laskemoona, rakettide ja soomukitega käib riigi tihedas koostöös eraettevõtetega, sealhulgas koostöös teiste riikide tootjatega.
"Juba on olemas ühtesid või teisi vahendeid tootvad ühisettevõtted, sealhulgas mitte ainult meie riigi territooriumil, vaid ka piiri taga," lisas ta.
Ta märkis, et sageli asutavad vajalikke ettevõtteid inimesed, kel varasemas elus polnud selle valdkonnaga mingit pistmist. "Kuid ukrainlaste võimekus lubab meil kiiresti teha väga keerulisi asju," rääkis Danilov.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski pidas 12.oktoobril juhtkonna koosoleku, mille üks põhiküsimusi oli Ukraina relvajõudude varustamine Ukrainas toodetud relvadega.
Ukraina peastaap: Venemaa kaotas ööpäevaga üle tuhande sõduri
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 310 650 (võrdlus eelmise päevaga +1130);
- tankid 5342 (+25);
- jalaväe lahingumasinad 10 041 (+24);
- suurtükisüsteemid 7527 (+38);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 879 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 579 (+1);
- lennukid 322 (+0);
- kopterid 324 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 5620 (+25);
- tiibraketid 1559 (+1);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 9925 (+49);
- laevad / paadid 22 (+2);
- allveelaevad 1 (+0)
- eritehnika 1069 (+9).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Mait Ots
Allikas: The Guardian, BBC, BNS, The Kyiv Independent, Interfax, Ukrainska Pravda, news.liga.net