Süüdistuse kohaselt korraldasid Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad – viis meest ja üks naine aastatel 2007-2015 panga Eesti filiaalis ühiselt suures ulatuses rahapesu, varjates kavatsetult Danske Eesti pangakontodel ülekantud kuriteokahtlase päritoluga raha tegelikke omanikke ning kuriteokahtlase raha päritolu ja olemust.

Kohtueelses menetluses kogutud andmeil osutasid süüdistatavad rahapesuteenuseid vähemalt 1,6 miljardi USA dollari ja kuue miljoni euro ulatuses.

Kohtupingis on Danske Eesti endine välis- ja privaatpanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, suhtehaldurina töötanud Erik Lidmets ning ekstöötajad Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov ja Natalja Komarov.

Süüdistusse jõudis kaheksa eelkuritegu, mis on toime pandud Venemaal, Aserbaidžaanis, Gruusias, Šveitsis, USAs ja Iraanis.

"Prokuratuuri hinnangul lõid süüdistuse saanud Danske Bank Eesti filiaali välispanganduse üksuse endised töötajad (välisklientide suhtehaldurid) omaenda rahapesuäri, mida varjasid panga teiste struktuuriüksuste eest," on varem öelnud riigiprokurör Maria Entsik.

Süüdistuse kohaselt müüdi klientidele tegelikke omanikke varjavaid juriidilisi kehi, nõustati, kuidas varjata panga eest ülekannete tegemisel elektroonilist jälge, pakuti tasu eest ülekannete kohta dokumentide koostamise teenust ja võimaldati teha nn transiittehinguid ehk ülekandeid isikult A isikule B ilma tegeliku majandusliku sisuta, eesmärgiga peita raha omaniku ja päritolu jälge. Prokuratuuri hinnangul oli tegemist professionaalse rahapesuga.

Panga juhtkond polnud sellest rahapesuskeemist teadlik.

"Karistusõiguslikult juhtkonna vastutust ei ole meil tuvastatud ega tõendatud. Neid riike, kust need eelkuriteost pärit rahad tulid ja liikusid, on väga erinevaid. Nagu mainitud meie süüdistuse kohaselt vähemalt eelkuriteod on toime pandud Aserbaidžaanis, Venemaal, Iraanis, Moldovas, väga erinevates riikides. Nad liikusid ka väga erinevalt, aga sellesse olid hõlmatud nii teised Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka kolmandad riigid. Igal tehingul mingisugune dokument oli taga. Kirjeldati või kajastati nendes lepingutes erinevaid esemeid, erinevaid tehinguid ja süüdistuse väide on et tõepoolest sellisena tehingute sisu ei olnud alati see, mida dokumentidel näidati ja kajastati," rääkis riigiprokurör Alar Lehesmets "Aktuaalsele kaamerale".

Selles kaasuses on õnnestunud tuvastada ja arestida ligi 10 miljoni euro eest vara, mida süüdistusversiooni kohaselt teenisid süüdistatavad rahapesuteenuste osutamise eest.

Kriminaaluurimisest kuni süüdistuse esitamiseni tänavu kevadel läks ligi viis aastat.

Kohtualused oma süüd ei tunnista

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, kas ta tunnistab ennast süüdi, vastas endise Danske Pank Eesti välispanganduse juht Juri Kidjajev: "Ei  tunnista. Protsess on alles ees, näeme, mida näidatakse. Kuuleme, kuidas vastame.

Pärimisele mitte-residentide teenindamise kohta selgitas Kidjajev: "No ikkagi üksusel olid eesmärgid. Olid müügiplaanid, oli juhtkond ja olid protseduurid, selles mõttes kõik toimis vastavalt sellele." 

Kaitsjate hinnangul on süüdistus põhjendamatu, suhtehaldurid tegid lihtsalt oma tööd.  

"Need haldurid ei peaks olema kohtu all. Danske on juba saanud USA-lt kahemiljardilise trahvi. Need kes on täna kohtu all, ei ole rahapesutõkestamise osakonna töötajad, nende põhiülesanne oli müügitöö. Võib-olla seal tekitaski segadust siis see nõndanimetud kõrvaläri, aga no see on ka korporatiivteenus. Äriühingute asutamine, ostmine - täiesti tavaline legaalne äritegevus ja seda me kavatseme tõendada," rääkis Mihhail Murnikovi kaitsja Marin Hirvoja.

Viitele, et need töötajad said kõrvaltegevusest rahalist kasu, vasta Hirvoja: "Noh aga isegi kui said, see ei ole midagi kriminaalset." 

Kohtus peaks tunnistusi andma 57 inimest, teiste hulgas ka rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker. Samuti vaadatakse meie hulgast lahkunud panga juhi Aivar Rehe ütlusi.

Danske kriminaalasi koosneb 80 toimikust ja planeeritud on 86 istungit.