Olukord puidusektoris on järjest kehvem, sest ümarpuiduturul peegelduvad nii majanduslangus kui ka ehitusturu kahanemine, selgub Eesti erametsaliidu tellimusel valminud selle aasta kolmanda kvartali puiduturu ülevaatest. Näiteks männipalk on aastaga odavnenud ligi kolmandiku ja kuusepalk ligi viiendiku.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütles ERR-ile, et tööstuse jaoks on ümarpuidu hinna langus hea uudis. Paraku on Eesti puidutööstuse sisendhinnad – nii tooraine kui ka energia – jätkuvalt kõrgemad kui lähiriikides ja see teeb kohalike puidutoodete konkureerimise rahvusvahelistel turgudel keerulisemaks.

"Samuti on meie peamistel eksportturgudel keerulised ajad ja seetõttu nõudlus vähenenud. Kahjuks näeme ilmselt Eesti ühe peamise eksportiva sektori ja väliskaubanduse bilansi tasakaalustaja ekspordimahtude jätkuvat vähenemist," tõdes ta.

Lisaks üldisele geopoliitilisele olukorrale ja sihtturgude ostujõu langusele teevad Välja sõnul olukorra raskemaks ka Eesti valitsuse poliitilised otsused ja otsustamatused. Ta tõi välja kohaliku tooraine kättesaadavuse piiramise või otse välja öeldud suuna sellele.

"See on kaasa toonud selle, et Põhjamaade kontsernid lahkuvad Eestist ja Eesti enda ettevõtted ei julge investeerida või investeerivad teistesse riikidesse," ütles Välja.

Välja märkis, et tõenäoliselt on tänaseks suur osa ettevõtetest oma personalis korrektuurid teinud ning edasised koondamised saavad olla seotud peamiselt tegevuse lõpetamistega, juhul kui ettevõttete omanikud ei näe perspektiivi majanduskriisi üle elamisel.

"Kahjuks otsuseid ettevõte sulgeda tuleb jätkuvalt," tõdes metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht.

Valdkonna ettevõtete seisu osas oli Välja pessimistlik. Ta märkis, et puidusektor on alati olnud üks riigi kõige tehnoloogiliselt arenenumaid tööstusi, kuid praegu ei investeeri enam keegi.

"Ajal, mil Skandinaavias teevad uksed lahti uued saetööstused, panevad meie omad uksed kinni ja loovutavad turgu," ütles Välja. "Sama seis on ka uute rohetööstustega: kaks puidu keemilise väärindamise projekti, mis on seni Eestis olnud päevakorral, ei julge teha edasisi samme investeeringute poole. Samal ajal töötab Skandinaavias ligi 50 sarnast tööstust ja kohe avab uksed uus suurtööstus Soomes Kemis."

Kemi tselluloositehas on Soome suurim investeering metsatööstusesse, kuhu investeeriti üle kahe miljardi euro. Aastas kulutab tehas ligi 7,6 miljonit kuupmeetrit puitu ja toodab ligi 1,5 miljonit tonni tselluloosi ning muid biotooteid.

Suuremate puidutööstusettevõtete käive langes mitukümmend protsenti

Kolmanda kvartali puiduturu ülevaate koostanud Heiki Hepner OÜ-st Tark Mets tõi dokumendis välja advokaadibüroo KPMG Law andmed, mille kohaselt langesid selle aasta teises kvartalis Eesti suuremate puidutööstusettevõtete käibed 30-40 protsenti ja eksperdid kiiret olukorra paranemist ei näe. 

Võrumaal aastakümneid tegutsenud liimpuidutootja AS-i Barrus tegevjuht Martti Kork ütles, et kuna kohalik puidutööstus on suunatud eelkõige ekspordile, siis tuleb vaadata, kuidas Eesti sihtturgudel ehitustegevuse aktiivsust hinnatakse.

"Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis on uute ehituslubade väljaandmine kukkunud 30 kuni 50 protsenti. Mina ei usu, et  enne 2025. aastat midagi paremuse poole muutub," tõdes Kork. 

Barrusele teeb enim muret männipuidu raiemahtude vähendamine. Palgi
hind Eestis on männipalgi puhul umbes 20 protsenti kõrgem kui nende konkurentidel Soomes ja Rootsis.

Hepner tõi puiduturu ülevaates välja, et puidutööstuse ja kogu tööstussektori languse taga on erinevad üleilmsed mõjurid: üleüldine majanduse jahtumine,
Venemaa algatatud sõda Ukrainas, kobarkriiside mõju, aga ka Eesti riigi valed tööstussektorit puudutavad otsused, mis nüüdseks maksavad kätte.

"Peab ütlema, et Eesti riik on teinud kõik selleks, et siia ei soovi mitte keegi investeerida ja uut tööstust püsti panna. Nii et seis on keeruline, turu nähtavus
on madal ning see kõik on vähendanud kohaliku tööstuse konkurentsivõimet," tõdes ta.

Hepner lisas, et Soome saetööstuste liidu hinnangul on olukord keeruline neilgi, kuid Soome valitsuse tegevus sisendab julgust, sest tagatud on puidu kättesaadavus lähiaastateks ja Soome riigimetsade haldaja Metsähallituse raiemahud ei lange.

Investeeringuid tehakse ka Rootsis, kus saeveskite tootmisvõimsused kasvatavad sealse raiemahu teoreetilise ülempiirini.

Swedbanki andmetel kukkusid ehitusmahud teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 16 protsenti ja pank prognoosib, et aasta lõpuks on langus võrreldes eelmise aastaga 12 protsenti.

Rootsis on tänavu uute ehitiste ehitamist alustatud 57 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Soomes on pankrotti läinud 220 ettevõtet, mis on statistika järgi nende 26 aasta suurim pankrotistunud ettevõtete arv. Ka Soome üks suurimaid puidust väikemajade tootjaid Jukkatalo on esitanud pankrotiavalduse, põhjusena toodi välja nõudluse langus uute majade järele.

Pankrottidest ei ole pääsenud ka Eesti ettevõtjad. Näiteks oktoobri keskel kuulutas Harju maakohus välja peamiselt Rootsi turule moodulmaju müünud Kaper Moduls OÜ pankroti.

Swedbanki hinnangul võiks puidu- ja ehitusmaterjalide turu langus Eestis ja Soomes uuel aastal stabiliseeruda. Siiski ei ole oodata, et see hakkab siis kasvama, pigem toimub kerge stagnatsioon.