Lääs üritab piirata Venemaa luureagentuuride tegevust Euroopas, kuid kriitikud on aastaid muretsenud, et Luksemburgist lekib NATO saladusi. Lääs on varemgi kartnud, et Luksemburg on luureandmete jagamises nõrk lüli NATO-s. 

Külma sõja ajal võeti Luksemburgi suursaadikult NATO-s Guy De Muyserilt julgeolekuluba. Siis teatas üks Venemaa ülejooksik USA Luure Keskagentuurile (CIA), et ta lekitab lääne saladusi. De Muyser jätkas aga oma karjääri Luksemburgi välisministeeriumis. 

Suurbritannia endine NATO ametnik Jamie Shea ütles Euobserverile, et sai De Muyseriga hästi läbi. Shea jutt jätab aga Luksemburgi luureteenistusest (SRE) ebakompetentse mulje. Shea sõnul vallandati De Muyser Moskva-reiside tõttu. 

"See oli CIA, mis andis Luksemburgi luurele teada nendest reisidest. SRE ise seda ei tundunud teadvat," rääkis Shea. 

SRE allikate teatel vaevleb agentuur endiselt sarnaste probleemide käes, kuna ei kontrolli ametnikke korralikult ja annab ikka nende kätte salastatud materjale. SRE palgal on ainult 80 töötajat. 

2016. aastal kaotas SRE juurdepääsu Luksemburgi politseiandmetele ning SRE teavitas sellest hiljem ka NATO peakorterit. NATO vastas, et Luksemburg peab täitma 1997. aasta teabeturbe lepingus sätestatud miinimumstandardeid.

Üks lääne ametnik ütles, et Vene eriteenistused kasutavad ära tõsiasja, et EL ja NATO ei võta tihti ohte tõsiselt. 

Brüsselis paiknevad EL-i institutsioonid, seal asub ka NATO peakorter. Seetõttu vastutab osaliselt NATO ja EL-i turvalisuse eest Belgia luureamet VSSE. Agentuur on Luksemburgiga seotud probleemidega kursis. VSSE siiski kinnitas, et agentuur usaldab SRE tegevust. 

VSSE endise juhi sõnul oli Brüssel 10 aastat tagasi rahvusvahelise spionaaži keskus. 2022. aastal saatis Belgia välja ligi 40 Vene diplomaati. Luksemburgist saab aga kiiresti Belgiasse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Hollandisse. Pärast 2022. aastat on Luksemburg riigist välja saatnud ainult ühe Vene diplomaadi. Euobserveri teatel kahtlustas lääs, et diplomaat oli Venemaa luureohvitser. 

"Luksemburgis tegutsev Vene luureohvitser võib sõita üle piiri, kohtuda oma allikaga. Keegi ei saa arugi, et ta kohtus oma allikaga," ütles üks lääne luureallikas. 

Luksemburgi tippametnike karjäärivalikud tekitavad samuti tihti küsimusi. 

Luksemburgi endine suursaadik Venemaal läks 2020. aastal tööle Kremlile kuuluvasse Gazprombanki. Luksemburgi endine kaitseminister läks samal aastal tööle Venemaa investeerimisfirmasse Sistema. Neid pole millegi lekitamises siiski süüdistatud, kuid mõlemal oli ligipääs NATO saladustele. Kuigi nad pole midagi valesti teinud, siis see kahjustab liitlasriikide usaldust Luksemburgi vastu veelgi.

Üks lääne luureametnik ütles, et Vene eriteenistused kasutavad lääne ametnike meelitamiseks riigifirmasid. 

"Mis vahet, kuidas nad informatsiooni jagavad? Ma teeksin seda suuliselt, siis ei jää maha ühtegi jälge," rääkis ametnik.