"Ennustused olid, et mingeid läbimurdeid ja suuri kokkuleppeid ei sünni ja nii tegelikult juhtuski. Kohtumist oli vaja eeskätt kohtumise enda pärast," sõnas sinoloog, sisekaitseakadeemia teadur Märt Läänemets "Aktuaalsele kaamerale".

"Hiinal oli seda kohtumist võib-olla veel rohkem vaja, kohtumise enda pärast, sest me teame, et Hiina majandusel ei lähe kuigi hästi ning kommunistliku partei ja esimene Xi Jinpingi võim või populaarsus põhineb sellel, et tema on juht, kes suudab Hiina majandust viia edasi. Majanduse kasvu hoida ja suurendada," lisas ta.

"Meil ei ole piisavalt palju tõestust selle kohta, et nad kavatseksid koostööd võtmeprobleemides nagu kliimamuutused, Venemaa agressioon Ukraina vastu, maailma toidukriisid ja palju muud. Aga ainuüksi see, et nad kohtuvad ja räägivad, on juba paljulubav märk ja annab lootust suhtluse jätkumisele," kommenteeris rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Ivan U. K. Klyszcz.

Xi ja Biden leppisid kohtumisel muu hulgas kokku kõrgete sõjaväelaste vaheliste kõneluste taasalustamises. Biden keskendus kohtumisel ka USA fentanüülikriisile, millega võitlemiseks soovib ta Hiina abi. Lisaks lubasid riigid võidelda kliimamuutusega ja teha tihedamat koostööd tehisintellekti vallas.