X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Eesti ei plaani rangemalt sätestada töötaja õigust puhkeajal tööasju eirata

Kas õigus pärast tööaja lõppu tööasju eirata peaks olema rangemalt reguleeritud?
Kas õigus pärast tööaja lõppu tööasju eirata peaks olema rangemalt reguleeritud? Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Kuigi mõned Euroopa riigid on seadusega rangelt ära reguleerinud selle, kas tööandja saab töötajale helistada või e-kirju saata töövälisel ajal, siis Euroopa Liidus tervikuna selles kokkulepet ei ole. Ka Eesti ei plaani eraldi karmimaid seadusi.

Kuigi juba praegu ei pea seaduse järgi töötaja puhkeajal üldjuhul tööandja telefonikõnedele vastama, töömeile lugema ega nende peale mõtlema. Samas üha paindlikum töötamine tähendab, et see tegelikult alati nii ei ole, tõdeb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ulla Saar.

"Inimesed on kohati kättesaadavad nii-öelda 24/7, töö ja eraelu piirid hägustuvad ja inimesed ei pruugi puhata nii palju, kui seadus ja lepingud ette näevad, et nad peaksid. Sellest tekib ju väsimus, ülekoormus, läbipõlemised," rääkis Saar.

Õigus olla mittekättesaadav on mõnedes Euroopa riikides seaduses kirjas. Näiteks Prantsusmaa võttis sellise seaduse vastu 2017. aastal. Muu hulgas on Prantsuse tööandjad kohustatud maksma töötajatele lisatasu, kui neilt oodatakse vastuseid kirjadele või telefonikõnedele töövälisel ajal.

Tegelikkuses ei ole Prantsuse seadus oluliselt karmim kui Eesti üldisem regulatsioon. Tööandja saab näiteks ikka töökirju töötajal saata töövälisel ajal aga nagu Eestis, ei pea neile vastama. Siiski on töökultuur Prantsusmaal teistsugune ning osa tööandjaid lülitab meiliserverid nädalavahetuseks üldse välja ning kirjad jõuavad töötajani esmaspäeval.

Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et karmimaid seadusi ei ole vaja ei Euroopa Liidus ega Eestis.

"Kui tänapäeva töökeskkonda iseloomustab hästi suur paindlikkus ja töötajad soovivad ise rohkem otsustada oma tööaja, töömeetodi ja töökoha üle, siis loomulikult on sellel mündil ka teine pool, et mõnikord tuleb ka peale kella viit mõni meil või mõni telefonikõne. Aga see on vastastikune kokkulepe ja saab ka tänase regulatsiooniga hakkama," kommenteeris Aas.

Õigust mitte olla kättesaadav on arutatud Euroopa Liidu tasemel, selgitas Saar.

"Euroopa Liidus sotsiaalpartnerid ehk siis ametiühingud ja tööandjad olid läbirääkimistes, et leppidagi siis omavahel kokku, mida tähendab see õigus mitte olla kättesaadav. Aga kahjuks nad kokkuleppele ei jõudnud, mis tähendab, et ka sealt edasist õiguslikku algatust ei tule," selgitas Saar.

Teema võib taas kerkida pärast Euroopa Parlamendi valimisi, lisas Saar. Eestil veel selgelt seisukohta pole, tõdes asekantsler, ka ei plaani Eesti etteruttavalt ise seadusmuudatusi. Muidu tekiks oht, et kui Euroopa Liidus kokkulepe leitakse, peab Eesti hakkama värsket seadust muutma. Saar nõustus Aasaga, et kui töökollektiiv suudab omakeskis infovahetuse reeglites kokku leppida, on see parim lahendus. Samas tõdes ametiühingute keskliidu esimees Kaia Vask, et alati ei pruugi töötaja tahta murest tööandjaga rääkida.

"Ma ei tea, kui palju neid töötajaid on, kes sellist kõnelust peavad, kui tugevalt nad ennast tunnevad. Päris tihti me kuuleme ju teistsugust juttu, et parem ma ei tee seda, järsku ma satun halba nimekirja," selgitas Vask.

Ehk aitaks parem järelevalve, et tööandjad töötaja õigusega olla mittekättesaadav arvestavad, lisas Vask. Samas nentis ta, et Eestis on teema värske ning seda pole põhjalikult arutatud, seega kõhkleb ka Vask, kas karmimat regulatsioon päriselt vaja on.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: