X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas: lepitaja ettepanek nõuaks õpetajatele lisaraha, mida pole

Foto: Siim Lõvi /ERR

Riiklik lepitaja tegi ettepaneku tõsta õpetajate töötasu alammäära kvalifitseeritud õpetajatele 4,3 protsenti ja kvalifikatsioonita pedagoogidele 1,77 protsenti. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul pole töötasu alammäära erinev tõstmine uuel aastal võimalik.

Kallas selgitas, et lepitaja ettepanek eeldaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmist, mida ei ole võimalik sel aastal enam teha. "Samuti tähendaks õpetajatele erineva alammäära kehtestamine lisavajadust 12 miljonit eurot, mida aga riigieelarve suur puudjääk järgmisel aastal ei võimalda," tõdes minister. 

Lepitaja ettepanek oli ka, et tuleks alustada ministeeriumi, Eesti haridustöötajate liidu, kohalike omavalitsuste ühenduste ning erakoolide pidajate vahel läbirääkimisi ja moodustada ühised töörühmad. Selle ettepaneku võttis haridus- ja teadusminister vastu. 

"Kohtusime õpetajate esindajate ja omavalitsuste liidu esindajatega ning oleme kõik valmis istuma läbirääkimiste laua taha ja alustama konsultatsioone pikaajalisema haridusleppe sõlmimiseks. Kokku on vaja leppida kolmes teemas, mis õpetajate järelkasvu ja palgatoetust puudutavad: palgatoetuse kasv omavalitsustele aastani 2027,  koolivõrgu korrastamine ning õpetajate karjääri- ja palgamudeli kokku leppimine. Neid muudatusi saab teha ainult kõigi osapooltega ühiselt," sõnas Kallas.
 
Haridus- ja teadusminister alustab lähiajal läbirääkimistega ja soovib leppida kohalike omavalitsuste, erakoolide esindajate ja õpetajate ametiühinguga kokku pikaajalisem plaan 2025-2027. aastate õpetaja palgakasvuks. Läbirääkimistel tuleb kõnelda nii karjäärimudelist, koolivõrgust, kui õpetajate palgatoetusest. 2024. aasta alguseks töötab ministeerium omalt poolt välja õpetaja karjäärimudeli koos koormuse arvestuse ja palgaastmestikuga. Karjäärimudeliga luuakse diferentseerituse seos õpetaja professionaalsuse kasvuga. Omavalitsustega tuleb jõuda ka kokkuleppele, koolivõrgu reformi teemal, kus säiliksid kodulähedased kuueklassilised koolid ja gümnaasiumiastme õppe korraldamise vastutus läheks riigile üle. 

Täna moodustab õpetajate arvestuslik keskmine palk 112 protsenti Eesti keskmisest, eesmärk on jõuda 120 protsendini 2027. aastaks. Minister soovib valitsuselt mandaati läbirääkimiste alustamiseks, et oleks kindlus, et valitsus leiab õpetajate tulevaseks palgatõusuks vahendeid.

Haridus- ja teadusministeerium saatis riiklikule lepitajale kolmapäeval omapoolse vastuse. Nüüd on lepitajale võimalik välja tulla veel ühe ettepanekuga. Kui riiklik lepitaja peab protsessi lõppenuks, siis allkirjastatakse erimeelsuste protokoll.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: