Läänemets: õpetajate palga tõstmiseks on rohkem argumente kui mittetõstmiseks
Sotsiaaldemokraatide esimehe, siseminister Lauri Läänemetsa hinnangul on valitsusel õpetajate palga tõstmiseks kümme korda rohkem argumente kui selle tõstmata jätmiseks.
Läänemets ütles "Esimeses stuudios", et on veendunud, et valitsus leiab õpetajate palgatõusule lahenduse. Ta tõdes, et 2024. aastaks ei ole juba planeeritud palgatõusu võimalik muuta, sest riigieelarve on juba riigikogus arutamisel.
"Ma arvan, et ka Reformierakond ei kujuta ette, et aastal 2025 või 2026 õpetajate palk ei tõuse. /.../ Arvan, et meil on võimalik läbi rääkida 2025. ja 2026. aasta palgatõusust," ütles ta.
"Meil on koalitsioonivalitsus ja lõpuks peavad kõik lahendusega nõus olema. Täna meil pole seda ühist kokkulepet. Ja me pole ju valitsuses kokku leppinud, et õpetajate palk ei tõuse. Me seisame õpetajate palga eest," rääkis Läänemets.
Läänemets ütles, et kui õpetajad hakkavad streikima, siis see võib poliitikuid panna mõistma, et argumente palgatõusuks on rohkem kui vastuargumente.
"Ma arvan, et ei tohiks streik tulla. Lapsed peaks saama hea hariduse ja õpetajad peaks saama õpetada. Ja see pole küsimus õpetajatele, et ärge streikige," sõnas ta.
"Ma olen kindel, et (streik) võib motiveerida arusaama, et ka see streik halvab majandust ja inimeste igapäevatööd väga oluliselt. Eriti kui arvestame seda julgeolekuolukorda ja kõike, millega see võib kokku sattuda, siis minu arvates valitsusel on kümme korda rohkem argumente, miks õpetajate palgatõusus kokku leppida – ja suures palgatõusus kokku leppida –, kui seda, miks me seda täna teha ei taha," rääkis Läänemets.
Sotsiaaldemokraadid ei ole nõus õpetajate palgaraha leidmise nimel väikekoolide sulgemisega.
"Teatud kohapeal, mõistlikkuse piires võime (koolivõrgu kokkutõmbamisest) rääkida, aga mitte, et läheme väikeseid ja vajalikke maakooli sulgema. Nüüd me näeme regionaalarenguga mittetegelemise negatiivseid pooli. Need koolid pole väiksed sellepärast, et nad oleks halvad, vaid me pole tegelenud inimeste töövõimalustega regionaalselt," rääkis ta ja lisas, et maapiirkondades elavad inimesed ei vastuta varasemate valitsuste tegemata töö eest.
"Lihtsalt minna tõmbama maakoole kõvasti kinni, seda me ei toeta. Kui on mõistlikud kohad, tõesti, keskkooliosa 30 õpilasega ei ole normaalne keskkool, seal on võimalik edasi minna," lisas ta.
Läänemets ütles, et ka politseinike ja päästjate palgad peavad tõusma.
"Kui me räägime sellest, et riigieelarve tuleb parandada, korda teha, siis nõus, tuleb teha. Aga ei saa olla, et kes on riigi palgal, siis sellepärast peavad rohkem panustama riigieelarve kordategemisse. Ei ole nii, et iga kord kui riigirahandust korda teeme, asetame selle õpetajate, sotsiaaltöötajate, kultuuritöötajate, päästjate kukile. See ei ole ju loogiline."
Soome piiripunktide sulgemise valguses ütles Läänemets, et Soomes on ebaseaduslike immigrantide piirile saabumise kasvu tõttu tõsine kriis, sest niisama piiripunkte ei sulgeta.
Eesti on valmis, kui ka siinsetele piiridele peaks surve suurenema. "Meie oleme selleks valmistunud selles mõttes, et kõik korrad, kui Eesti aidanud teistel riikidel lükata tagasi illegaalesid piiriületusi, siis kõik need on ettevalmistus selleks, mis võib tulla või mis juhtub Soomes," rääkis Läänemets ja ütles, et immigrantide piiridele jõudmise taga on Vene eriteenistuste käsi.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Johannes Tralla