Paljud (loe: kõik õpetajad) mäletavad märtsis toimunud valimiste ajal erakondade antud lubadusi. Kes lubas õpetaja palgaks 120 protsenti riigi keskmisest, kes veelgi rohkem. Isegi "raskelt sündinud" koalitsioonileppes on kirjas, et õpetajate palk tõuseb nimetatud tähiseni.

Kui saabus aeg tegudeks, see tähendab palgatõusuks vajaliku raha planeerimiseks riigieelarvesse ja tulevikus selle lubatud tasemel hoidmiseks riigieelarve strateegiasse, siis antud lubadused ununesid.

Avalikkus sai ministeeriumiametnike suu läbi hoopis kuulda, kuidas väga paljudes omavalitsustes ongi õpetajate palk lubatud tasemel ning need vallad-linnad, mis seda saavutanud pole, kasutavad pedagoogide palgaraha ebaefektiivselt.

Ilmus rida artikleid, milles näidati, kus saavad õpetajad riigi "keskmisest õpetaja palgast" kõrgemat, kus aga madalamat palka (näiteks: Vaata, kui palju palka teenivad õpetajad sinu kodukohas).

Avaldan siinkohal "kogu tõe" sellest omavalitsusest, mis on edetabeli kõrgeimal pulgal, Jõelähtme vallast Harjumaalt. Olles vestelnud kolleegidega teistestki omavalitsustest võin kinnitada, et Jõelähtme vald ei ole erand, vaid pigem reegel, kus on probleem eriliselt võimendunud.

Saanud kuulda uudisest, et meie palk on õpetajate hulgas Eesti kõige suurem (2413 eurot ehk 132 protsenti Eesti keskmisest palgast), tegime kiire "auditi", kuidas selline summa saadud on. Selgus, et Loo Keskkooli keskmine õpetaja seisab klassi ees ja õpetab õpilasi nädalas 29 tundi, lisanduvad tasud klassijuhatamise jt täiendavate tegevuste eest. Kui küsisime, mis on see nn tariif, mille alusel õpetajate palku arvutatakse, saime vastuseks, et 1749 eurot kuus. Kuidas on võimalik, et tariif on 1749 eurot, aga keskmine palk 2413 eurot?

Sellele on väga lihtne selgitus. Nimelt arvutab riik omavalitsustele õpetajate palgatoetust eraldades arvestuslikult ühe õpetaja tunnikoormuseks 22 kontakttundi nädalas. Õpetaja, kes annab need tunnid, ei tohi saada madalamat palka kui 1749 eurot.

Ka meil on nii. Õpetaja, kes õpetab 18 tundi nädalas, saab tasustatud 18/22×1749 = 1431 euroga kuus ning tema töölepingusse on kirjutatud, et ta töötab 0,82 ametikohaga. Õpetaja, kes õpetab nädalas 35 tundi (jah, meil on ka sellise koormusega töötavaid pedagooge), saab 35/22×1749 = 2783 eurot kuus, aga tema lepingusse on kirjutatud, et ta töötab täiskohaga (st 1,0).

Mida näeme statistikast? Näeme seda, et kooli 1,82 õpetaja kogutasu on 4214 eurot ehk keskmiselt 2315 eurot kuus. Paneme klassijuhataja ja muud tasud juurde ja saamegi 2400 pluss eurot. Kas see on normaalne? Ministeeriumi arvates küll. Seda nimetatakse "optimeeritud koolivõrguks".

Võrrelgem seda teistel ametikohtadel töötavate inimestega. Nendel on normkoormuseks 40 töötundi nädalas ehk kaheksa tundi tööpäevas. Kui mingil põhjusel – kolleegi haigestumine, vajaliku töötaja puudumine vms – peab see inimene tegema ületunnitööd ehk töötama päevas rohkem kui kaheksa tundi, siis tasutatakse tema ületunnid pooleteistkordselt või kui töötaja sellega nõus on, siis võimaldatakse tal ületundide võrra rohkem puhkust.

Kujutage ette, et töötate mingil ametikohal täiskoormusega ning teie palk on 1749 eurot. Ühel päeval teatab ülemus, et tal pole õnnestunud leida teatavale ametikohale osakoormusega inimest ning teeb teile ettepaneku puudujääva töötaja töö korvamiseks töötada ise iga päev kaks ja pool tundi kauem ehk kaheksa tunni asemel 10,5 tundi päevas. Pilgutab veel silmagi ning lubab selle eest maksta tavapärase kuupalga asemel 1,32-kordset tasu (2305,50 eurot) tingimusel, et ületunde kuskile arvestusse kirja ei panda ning ka teie töölepingulist koormust või muid tingimusi (näiteks puhkuse pikkust) ei muudeta.

Selline ettepanek on ju ebaseaduslik, ütlete. Tõsi, kuid just sellises olukorras peavad paljud õpetajad oma igapäevast tööd tegema.

Miks? Siin on põhjuseks taas ministeeriumiametnike poolt välja mõeldud värdmõiste "üldtööaeg", mis õpetajate jaoks on 35 tundi nädalas. Selle ajaga peab õpetaja andma oma tunniplaanijärgsed tunnid, need ette valmistama, õpilaste tööd parandama, korraldama õpilastele klassiväliseid sündmusi (teatri- või kinokülastused, ekskursioonid jms) ning tegema klassijuhataja tööd. Kui palju aega milleks kulub, on normeerimata. Ja nii ongi kõigil ametikohaga 1,0 töötavatel õpetajatel üldtööajaks 35 tundi, aga üks on klassi ees 22, teine 35 tundi.

Toome veel kord näite teistel ametikohtadel töötajatega. Õpetaja, kellel on 22 tunniplaanijärgset tundi ning peab saama selle eest riiklikult kehtestatud palga alammäära, teeb seaduse silmis võrreldavas mahus tööd inimesega, kes töötab muul ametikohal 40 tundi nädalas.

35 tundi andva õpetaja tööaeg peaks ju sel juhul olema võrdsustatud inimesega, kes töötab 35/22×40 = 64 tundi nädalas ehk 12,8 tundi päevas? Ja seda terve õppeaasta, mitte ainult mõne päeva või nädala jooksul, kuni olukord normaliseerub ning puuduv ametimees leitakse. Kõigi teiste ametite puhul sekkuks üsna kiiresti ja jõuliselt tööinspektsioon, haridusametnikud nimetavad aga sellises koolis toimuvat "optimeeritud koolivõrguks".

Järgnevalt võtan aluseks meie kooli "keskmise" õpetaja, kellel on tunniplaanis 29 tundi nädalas ning kellel on töölepingus kirjas 1,0 ametikohta.

Tema palk (ilma lisatasudeta) on praeguse arvutuse kohaselt 29/22×1749 = 2306 eurot kuus. Kui tema lepingus oleks kirjas tegelik töökoormus ehk 1,32 ametikohta, peaks tema tasu olema 2584 eurot ehk praegusega võrreldes 278 eurot ehk 12 protsenti kõrgem. Või kui sellist palka tööandjal maksta poleks, oleks tal iga seitsme normist enam klassi ees seistud tunni eest õigus saada seitse tundi lisapuhkust, mis terve õppeaasta kohta teeb 35 päeva praegusele 56-päevasele puhkusele lisaks.

Kas õpetajatega käitutakse nii? Mina küll ei tea, et kuskil nii tehakse. Kui on selliseid koole või omavalitsusi, siis võiks nendest avalikkusele teada anda.

Seega soovitan kõigil, kes õpetajate keskmise palga edetabeleid uurivad, olla ettevaatlik, sest vana tõde, et on kolme liiki valet: hädavale, alatu vale ja statistika, kehtib ka õpetajate keskmise palga arvutamise kohta.