X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Nordica juht võimalikust pankrotist: olen optimistlik, töötame erastamise nimel

"Pealtnägija" intervjuu Nordica juhi Remco Althuisiga. Autor/allikas: Vladlen Pobjaržin

Nordica augustis ametisse saanud juht Remco Althuis ütles "Pealtnägijale", et valmistab ettevõtet ette erastamiseks. Tema sõnul on Nordica kehva majandusliku seisu põhjustanud eelmise juhtkonna kasvustsenaarium, mis ei olnud riskivaba, ja mõned eelmisel aastal alla turuhinna sõlmitud lepingud teiste lennufirmadega.

Althuis ei kommenteerinud 1,2 miljonit eurot teeniva Nordica stabiliseerimiseks palgatud ettevõtte Knighthood Globali varasemaid pankrotte ja kriminaalsüüdistust Itaalias, öeldes, et tema osutab firmale omakorda allhanke teenust. 

Te alustasite Nordica juhina sel suvel, milline oli siis ettevõtte finantsolukord?

Nagu näha meie kvartalitulemustest, finantsolukord oli halb. Ettevõte oli juba kuue kuu järel kahjumis ja üheksa kuu tulemused näitasid selgelt, et on olnud probleeme.

Mis oli suurim üllatus, kui ameti üle võtsite?

Suur üllatus oli see, et tegemist on sedavõrd keerulise ettevõttega, millel on kaks erinevat osa. On Nordica ja Xfly. Sul on ATR lennukid, CRJ lennukid, samuti äsja alustanud Airbus 320 opereerimine. Nii et jah, see on üsna keeruline Nordic Aviation Groupi suuruse firma jaoks.

Meil on rahvuslik lennufirma, mis ei lenda Eestist. See on üsna veider?

Jah, tõepoolest. Ettevõte on allhankefirma, pakkudes lennundusmahtu teistele lennufirmadele.

Nii palju kui te olete jälile saanud – miks ikkagi muutusid Nordica tulemused sel aastal nii negatiivseks?

Tegemist on üsna keerulise tegevusega ja probleemid algasid kasvustsenaariumiga, kui lisandusid uued lennuliinid Airbus 320-ga.

Üldisemalt on lennunduses pärast koroonakriisi ressursipuudus, oskustööjõu nappus ja ka hoolduse poolelt mõnikord komponentide puudus. Seega pärast koroonat kasvas klientide nõudlus kiiresti, aga mitmetele lennufirmadele õige hulga meeskonna leidmine ja tegevuse toetamine osutunud väljakutseks.

Aga ikkagi konkreetselt, milliseid vigu tollel ajal tehti?

Kasvustsenaarium ei olnud riskivaba. Ma usun, et neid riske küll arvestati, aga lihtsalt Nordica täiendavate teenuste pakkumine ressursinappuse olukorras, kus näiteks polnud piisavalt lennukeid ja ka varuosade hankimine, ning selle protsessiga seotud logistika osutus keeruliseks.

Näiteks kui Airbus 320-l oli vaja vahetada ratast, siis õige ratta saamine sinna, kus lennuk on, osutus suureks väljakutseks, mis omakorda viis pikaajalise olukorrani, kus lennuk ei lennanud. Ja kui lennukid ei lenda, siis raha ei teenita.

Aga mul on hea meel öelda, et praegu liigume paremas suunas.

Kas on tõsi, et eelmine juhtkond sõlmis eelmisel aastal mõned lepingu ebasoodsatel tingimustel, näiteks lepingu Marabuga?

Oleme avastanud, et mõned lepingud ei vasta turuolukorrale. Kuna oleme allhankeoperaator, pakkudes lennde teistele firmadele, siis sellise lepingu hind sõlmitakse pikalt enne tegelikku lendu. Tavalised lennufirmad saavad klientidele hindu tõsta. Meie muidugi ei saa seda teha. Seega, kui üldine turuhind ja nõudlus tõusevad, siis me ei saa sellest kasu, sest oleme need lepingud juba varem sõlminud. Seega on see tegelikult ka ajastamise küsimus, millal lepingud kokku lepiti. Ja siis juhtus eelmisel aastal inflatsioon, kõik hinnad tõusid. Kõik sisendkulud on märkimisväärselt tõusnud.

Nii et nüüd on need lepingud turuhinnast allpool?

Mõned, mida oleme tingimuste parandamiseks lähemalt vaadanud, jah.

See on ju halb.

Tõepoolest, see ei ole ideaalne olukord. Oleme selle avastanud ja see tuleb lahendada. Kui vaatame, mis seisus oleme – meil on keeruline olukord lepingutega, meil on keeruline ettevõte, meil on meeskonnaga seotud probleemid, seoses lennunduse ülemaailmse kasvuga ja asjaoluga, et nii paljud lennundusest lahkusid, ja lõpuks on meil ka tehnilised probleemid.

Mis te arvate ärimudelist, mille eelmised juhid valisid?

Kui üldiselt vaadata allhanketeenust pakkuvaid lennufirmasid, siis neile on suur nõudlus. Kui vaadata suuri lennufirmasid, siis meie äri on põhjapoolkeral väga hooajaline. Suvel on väga kiire, talvel on palju vaiksem. Meiesugused operaatorid aitavad suurtel lennufirmadel kohaneda nõudluse kõikumistega. Allhankelepingutega lennumahu välja rentimisele on turul nõudlust.

Teie meeskond on nüüd juhtinud Nordicat kolm kuud, millised on esimesed tulemused, mida olete saavutanud?

Me oleme ettevõtet stabiliseerimas.

Mida see tegelikult tähendab?

See tähendab põhimõtteliselt, et tagame tegevuse tulemuslikkuse paranemise, nii et me ei peaks pidevalt tulekahjusid kustutama, kuna asjad lähevad valesti. Parandame struktuuri ja juhtimiskontrolli. Mul on väga hea meel teatada, et meie tulemuslikkus – ehk kas me lendame õigel ajal ja lepinguliselt lubatud mahus – juba paraneb. Mõlemad numbrid liiguvad 99 protsendi poole. Nii et peaaegu 98,9 protsenti meie lendudest teostatakse lepingu järgi. See tähendab, et on stabiilsus ja saame keskenduda ettevõtte ettevalmistamisele erastamisele.

Kas on mingeid muid saavutusi veel?

Nagu ma juba ütlesin, on meil üsna keeruline struktuur. Teine asi, mida teeme, on ettevõtte lihtsustamine. Näiteks oleme lõpetanud lendamise Rootsis, sealsete riiklike lepingute järgi. Sellega mõned inimesed enam ettevõttes ei tööta. Ja nii me naaseme tegelikult ettevõtte tuuma juurde ja teeme selle väiksemaks ning vähem keeruliseks.

Aga lepingutest, kas olete sõlminud uusi lepinguid parematel tingimustel või neid üle vaadanud?

See on pooleli. Me arutame seda oma klientidega ja otsime ka uusi ärivõimalusi lennukitele, isegi talveks. Seega me räägime erinevate klientidega.

Milline saab olema Nordica ärimudel, kui te ametist lahkute?

Noh, ma arvan, et me jääme ikkagi allhanke pakkujaks. Kuid arvan, et turul on meie ettevõtte vastu kindlasti huvi, sest kui vaatate meie gruppi, siis eelmisel aastal teeniti 100 miljoni eurose käibe pealt kasumit. Ja minu jaoks, kui suudame ettevõtte stabiliseerida, saada likviidsust, et jätkata tegevust, valmistada see ette erastamiseks, siis kindlasti on huvilisi, kes on valmis seda ostma.

Räägime ka teie ettevõtte taustast. Miks valiti Knighthood Global Nordicat juhtima? 

Kui minu eelkäija (Jan Palmer - toim) juuli lõpus lahkus, siis oli vaja leida kiiresti järeltulija. Ma olin juhuslikult saadaval, kuna olin iseseisev konsultant ühes teises projektis, mis lõppes 30. juunil. Läksin puhkusele ja kui tagasi tulin, helistati mulle ja öeldi: "Hei, meil on projekt, millele vajame abi. Kas olete saadaval?" Ja ma juhtumisi olin.

Kas see on seotud sellega, et Nordica nõukogus oli juba enne Knighthood Globali liige?

Ma ei ole üldse olnud nende aruteludega seotud. Kõik oli ettevõtte tehtud. Nii et ma ei tea.

See on teie jaoks esimene intervjuu Eesti ajakirjandusele?

Jah.

Eesti ajakirjanduses on olnud mitmeid artikleid, et Knighthood Globalil on lennunduses väga halb maine, isegi pankrot ja mõned kriminaalsüüdistused Itaalias. Kuidas te seda kommenteerite?

Nagu ma ütlesin, ei ole ma osalenud üheski vestluses Nordica ja Knighthood Globali vahel. Nii et minu tähelepanu on täielikult sellel, millega siin tegeleme.

Sest nagu nüüd selgub, siis te isiklikult pole Knighthood Globali töötaja, vaid lepinguline partner teise ettevõtte alt?

Jah, täpselt.

Mõned Eesti lennunduseksperdid on meile öelnud, et nii teie kui ka Knighthood Global ei ole usaldusväärsed ja ei ole ka varem sellise ärimudeliga nagu Nordica toimetanud.

Lõppude lõpuks on lennundus seotud pakkumise ja nõudlusega. Pole tähtis, kas tegemist on allhankepakkujaga või olete graafikujärgne lennuoperaator. Lõppude lõpuks on allhankelennukid meeskonnad, hooldus ja kindlustus. Lennukid ja kindlustus põhinevad pikaajalisetel lepingutel ja on stabiilsed. Fookus on meeskonnal, meeskonna haldamisel ja hoolduse haldamisel. See on sama igas lennuettevõttes. Nii et vastutava juhina olen vastutav ettevõtte ohutuse eest, nagu oleks seda ka teistsuguses lennufirmas.

Milline on teie soovitus Eesti valitsusele, mida nad peaksid Nordicaga tegema?

Me valmistame ettevõtet ette erastamiseks.

Kas on võimalik erastada ettevõte, mis on sellises halvas majanduslikus seisus?

Nagu ma juba ütlesin, on meiesuguste pakkujate jaoks turg hea. See ettevõte teenis eelmisel aastal kasumit ja pole põhjust, miks see ei saaks olla tulevikus kasumlik. Kindlasti on huvi olemas. Ja nagu on meedias jagatud, on juba mitmed osapooled huvi üles näidanud. Aga ma ei osale nendes vestlustes, sest osanikud peavad neid vestlusi ise.

Isegi kliimaminister Kristen Michal räägib erastamisest, kuid samuti, et kui see ei õnnestu, siis tuleb pankrot.

Jah, see võib olla, aga mina olen optimistlik ja positiivne inimene. Ma arvan, et suudame suunata firma erastamise poole ja tunnen ka vastutust, sest tööle on võetud 700 inimest, kelle elu sõltub selle ettevõtte edust. Sealhulgas umbes 320 inimest Eestis ja paljud neist välismaal. Nii et meeskonna abil on meil kindlasti hea võimalus sellest välja tulla ja ettevõte erastamiseks ette valmistada.

Kui kaua teie meeskond veel Nordicat juhib?

Praegu oleme siin nii kaua, kui on vaja. Meil on väga uus meeskond, üha uusi inimesi liitub ja  terve meeskond on nüüdseks komplekteeritud. Me töötame iga päev väga tihedalt koos. Ja me jääme nii kaua, kuni uus ostja koputab uksele ja ütleb: "Hei, olen lennufirmast huvitatud."

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: