Eelmisel nädalal andis valitsus ministeeriumidele rohelise tule jätkata tööd väärtuspõhiste riigihangete edendamisega. Eesti otsustas võtta suuna, et maksumaksja raha ei kulutata enam üksnes odavaimate lahenduste peale, vaid hangetega panustatakse rohkem strateegiliselt ühiskondlikesse väärtustesse.

Ehkki Euroopa Liidus on võimalus riigihangete strateegiliseks kasutamiseks juba aastast 2014 ja see on meie õigusesse üle võetud 2017. aastal, on Eestis oldud võimaluse kasutamisel tagasihoidlikud. Euroopa riigid korraldavad hankeid sama direktiivi järgi, et tagada ühisturu toimimine. See tähendab, et me ei osta avaliku rahaga asju, teenuseid ja ehitustöid otse naabrimehelt, vaid avaldame info ja anname ettevõtjatele võimaluse konkureerida. Konkurents peab tagama, et parim võidab.

Seni on peaaegu 90 protsendi riigihangete puhul leitud, et parim on ka odav. Kui aga mõelda oma isiklikele ostuotsustele, siis vaevalt me autot, mööblit või saapaid alati vaid hinna järgi valime. Autoga teeme proovisõitu, tutvume varustusega jne. Mööbli puhul vaatame sobivust interjööri, eelistame teatud materjale või värve. Saapad peavad meeldima ja sobima meie stiili või riietega. Seega teeme otsuse, arvestades küll asja hinda, aga ka väärtust.

Väärtused on olulised

Avaliku sektori ülesanne on pakkuda inimestele teenuseid nende endi maksuraha eest. Nii on kodanike huvi, et riik teeks tarku otsuseid. Kui kodanik lähtub ostu tehes mitmest väärtusest, mida ta välja käidud raha eest saab, siis miks peaks riik lähtuma üksnes hinnast?

Üks esimesi reegleid, mida värsketele majandustudengitele õpetatakse, on nõudluse ja pakkumise vahekorral põhinev hind. Ettevõtjad pakuvad seda, mida ostjad soovivad osta, seega ei ole ettevõtjal ilma ostusoovita võimalik nõudlust tekitada.

Riigihangete kui nõudluspõhise instrumendi rakendamisel on riigi soov, et edaspidi saaksid hangetes enam tähelepanu keskkonnahoid, sotsiaalne vastutustundlikkus, riigi julgeolekuriskide vähendamine ja mõistlikkus, innovatsioon ning usaldusväärsus. Need strateegilised põhimõtted leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.

Räägime rohereformist

Kliima soojeneb ja see on seotud inimtegevusega. Seetõttu peame kõik panustama, et neid arenguid mõjutada ja liikuda rohereformiga edasi keskkonnasäästliku tarbimise ja tootmise suunas.

Euroopa Liidu eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsenti. Euroopa rohelepe keskendub kliimale, puhtale energiale üleminekule, ökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele, toidutootmisele, tööstusele jm. Jätkusuutliku mõtteviisi suunas liigub kogu Euroopa. Juba näevad Eesti ettevõtted keskkonnasäästlikes toodetes konkurentsieelist ja lisavad usinasti vastavaid märgiseid pakenditele.

Ka meie riik ja avalik sektor tegutsevad Euroopa ühisturul. Ühest küljest vajame riigina jätkusuutlikke eesmärke, et panustada koos teiste riikidega Euroopa kliimaeesmärkidesse, teisalt vajame oma ettevõtete rahvusvaheliseks konkurentsivõime toetamiseks ka riigisisest nõudlust.

Riigi sees väärtuse ümberjagamine meid rikkamaks ei muuda, rikkuse kasvatamiseks peavad ettevõtted olema ka konkurentsivõimelised. Naaberriigid on jõudnud arenguetappi, kus jätkusuutlikkus, keskkonnasääst ja läbipaistev tarneahel on eelduseks, et ettevõte üldse konkureerima pääseks. Tossava odavtehnoloogiaga Euroopas enam ei konkureeri.

Seades riigina selged jätkusuutlikud ja kliimasõbralikud prioriteedid, saame hangete abil tekitada nõudlust, mis motiveerib ettevõtteid olema uuendusmeelsed. Siin on oluline, et tõuseb nende rahvusvaheline konkurentsivõime.

Milleks meile innovatsioon?

Riigihangete puhul loetakse innovatsiooniks põhimõtteliselt kõike uut, mida ei ole võimalik riiulilt osta. Innovatsioon ei pea olema ülikeeruline, selleks võib olla edasiarendatud tool või mingit probleemi lahendav uudne laud. Riigihankes on see eelkõige probleemist lähtuv ülesanne, millele hankija laseb ettevõtjatel uudse lahenduse välja pakkuda.

Innovatsioon võimaldab avalikul sektoril saavutada lahendustes ja teenustes täiesti uue taseme, kuid sellega efekt ei piirdu. Ettevõtetel, mis soovivad turule tulla uue lahendusega, napib tavaliselt tootearenduseks ja sisenemiseks raha.

Kuna tugev ettevõtluskeskkond on majanduskasvu alustalana ka riigi huvi, saab riik võtta hankega omale määrava rolli, olles esmatellija. Riigi ostust tekib turule kogemus, nõudlus võib laieneda ja nii luuakse võimalus uudse tehnoloogia turule tulekuks. Sellise stsenaariumi positiivsel realiseerumisel on majandust kasvatav mõju.

Seega saab hangetega innovatsiooni turule pääsemist võimestada ja luua ettevõtetele arenguvõimalus. Seejuures toetab innovatsioon kliimaeesmärke ja vastupidi, kliimaeesmärgid seavad väljakutsed innovatsiooni tekkeks.

Kes tegelikult väärtust loob?

Avalik sektor ostab Eestis riigihangetega igal aastal tooteid, teenuseid ja ehitustöid keskeltläbi viie miljardi euro eest. See on raha, mille väärtuse loovad tarneahela alguses töötavad inimesed: tootmisettevõtete- ja tehasetöölised, ehitajad, sõidukijuhid jt, kes on sageli madalama haridusega ning kelle oodatav eluiga on paraku keskmiselt kümme aastat lühem kui kõrgharidusega inimestel.

Kui soovime oma töötegijate kestmist, peame tagama vastavad tingimused. Sotsiaalsete väärtuste esiletõstmisega hangetes saame luua paremaid töötingimusi, edendada ühiskonnagruppide hõivet, toetada elukestvat õpet, ebavõrdsuse vähenemist jm. Kõik see panustab tugevamasse, tervemasse ja paremini hakkama saavasse ühiskonda ning väiksem on ka surve riigieelarvele, näiteks väheneb sotsiaaltoetuste vajadus.

Globaalsuse varjukülg

Linnapilti on ilmunud reklaamlause sõnumiga "Sina oledki Euroopa", mis kannab endas meeldivat sõnumit, et Eesti on 30 aastaga jõudnud vanade Euroopa heaoluriikidega ühte väärtusruumi. Teiselt tähendab avatus ka haavatavust.

Üks hangete eesmärke on tagada, et toimiks Euroopa ühisturg, kus Eesti tegutseb võrdselt teiste riikidega. Nii ei ole kaubandussuhete piir Narvas ja Valgas, vaid ulatub Portugali ja Kreekani ja isegi kaugemale. See tähendab võimalusi, aga ka riske.

Septembris eksportis Eesti kaupu 1,5 ning importis 1,7 miljardi euro eest. Meie väliskaubanduse bilanss oli 200 miljoni euroga miinuses. See ilmestab Eesti majanduse avatust ja suurt sõltuvust importkaubast. Kas mõtleme seejuures meile tarnitud kauba turvalisuse peale?

Importkaubaga ostame ka tulevikku suunatud haldusteenust, usaldades toodete ja komponentide sertifikaate jm. Omavalitsused, riigiasutused ning -ettevõtted pakuvad teenuseid, mida ühiskond peab iseenesestmõistetavaks. Eeldame, et meil toimib ühistransport, lapsed saavad hariduse, kättesaadav on arstiabi, internet, kraanist tuleb sooja vett.

Aga kas me teadvustame ohte, mis nende teenuste manipuleeritavusega kaasnevad? Julgeolekuriskidega arvestamine ei ole praeguses geopoliitilises olukorras midagi kauget, meile olulisi teenuseid tagavatel asutustel tuleb neid teadvustada.

Tuleb olla tark tellija

Kas on ikka õige eelistada maksumaksja raha eest kõrget väärtust odavale hinnale? Mõeldes üksnes soetushinnale, tuleks justkui eelistada odavaimat. Vaadates aga mõju, mida riigi ostujõud turul esile kutsub, kuidas see mõjutab ühiskonna arenguid, ettevõtete konkurentsivõimet, keskkonda ja inimeste toimetulekut, on näha, kui oluline roll riigil ostjana on.

Väärtuspõhised ostud pakuvad uusi arenguvõimalusi, aitava riigi raha säästa ning toetavad Eesti arengut laiemalt. Oleme riigina ja ühiskonna arengus jõudnud etappi, kus oleks rumal jätta hangete kui strateegilise vahendi võimalused avalike teenuste, ühiskonna ja keskkonna arenguks kasutamata.

Tihtipeale kohtame eestlaslikku isepäisust ja rahvusvahelist head praktikat ei märgata või ei osata üle võtta. Kuigi oleme Euroopas teerajajad oma Tiigrihüppe ning IT-innovatsiooniga (mh ka riigihangete registriga), peame tunnistama, et nendel viljadel kaua ei purjeta. Vaja on taas olla paindlik ja nutikas ning kasutada oma tugevusi selleks, et rajada tee uuele edule. Paneme hanked oma inimeste ja riigi heaks tööle.