Aasta tagasi valminud Võõbu-Mäo teelõik kulgeb läbi sügava turbaraba. Reeglina kaevatakse taolise tee alt turvas ära ning asendatakse see kruusa ja killustikuga. Aga seekord otsustas transpordiamet teisiti. Turba sisse plaaniti pumbata tsementi ja põlevkivituhka nii, et õõtsuv pinnas muutuks betoonilaadselt kõvaks.

Transpordiameti Põhja osakonna juhataja Viktor Kisseljovi sõnul pole tehnoloogias midagi uut. Ka Eestis on seda väiksematel teedel katsetatud, ehkki katsetest kaugemale pole veel jõutud.

"Aga me teame, et näiteks Soomes on sellist tehnoloogiat kasutatud," rääkis Kisseljov. "Loomulikult ka transpordiamet tahtis rakendada rohkem keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid, et mitte kasutada uusi materjale. Me tahtsime maksimaalselt ära kasutada olemasolevat materjali ehk turvast." Tagantjärele hinnates võinuks niimoodi kokku hoida üle kahe miljoni euro.

Võõbu-Mäo teelõigu ehitushange kuulutati välja 2019. aasta lõpus. Selleks ajaks andsid laboriuuringud transpordiametile kindlust plaaniga edasi minna. Siiski otsustati labori soovitusel, et hanke võitjal tuleb tehnoloogiat katselapil proovida. Esimene katse läkski luhta.

"Seejärel suurendasime tsemendi osakaalu kaks korda. Siis suurendati tuha kogust. Katsetati tuha asemel liiva. Aga sellegipoolest ei saavutatud objektil nõutud stabiilsust," meenutas Kisseljov.

Rahandusministeerium: uus plaan nõudnuks uut riigihanget

Sestap leppisid GRK Infra AS ja transpordiamet kokku hankelepingu muutmises. Lihtsustatult pöörduti tagasi traditsioonilisema ehitusviisi juurde ehk turvas tassiti ära ning kruus ja killustik veeti asemele.

Niimoodi jäi tegemata 2,2 miljoni euro jagu varem plaanitud töid, kuid juurde tuli 4,5 miljoni euro jagu uusi töid. Teelõik sai lubatud ajal valmis, kuid tänavu mais projekti uurima hakanud rahandusministeeriumi audiitorid andsid karmi hinnangu. "Toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas vastanud kehtivatele õigusaktidele," seisab äsjavalminud auditis.

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli sõnul polnud riigihankes kordagi mainitud võimalust, et turba ja tsemendi segamise asemel tuleb hakata turvast ära vedama. Nii suur muudatus hankelepingus nõudnuks tema sõnul uut riigihanget.

"Euroopa Komisjon ütleb ka, et kui hankelepingut nii suures ulatuses muudetakse, siis on see selline rikkumine, kus tuleks neile esitatavatest kuludest 25 protsenti maha lahutada," sõnas Siruli.

Ehk kui peale jääb rahandusministeeriumi hinnang, siis maksab Euroopa Liit Võõbu-Mäo ehitusest kinni ligi 7 971 460 eurot plaanitust vähem.

Transpordiamet: reageerisime ootamatule olukorrale

 Viktor Kisseljovi sõnul tähendanuks uue hanke korraldamine esiteks seda, et maanteelõik poleks õigeks ajaks valminud ning tõenäoliselt oleks ehitus läinud kallimaks. Pealegi tekkinuks Kisseljovi sõnul segadus, kes objektil vastutab.

"Näiteks kui midagi oleks juhtunud ekspluatatsiooni käigus aluspinnasega nii, et asfaltkate hakkab lagunema, siis kes peab seda hüvitama. Üks või teine töövõtja," arutles Kisseljov.

Transpordiamet on veendunud, et uut hanget polnud niikuinii tarvis. Ameti kinnitusel oli see, et tsementi tuha ja turbaga segades kõva pinnast ei saa, ootamatu.

"Kui see oleks tõepoolest olnud ettenägematus, siis poleks tagasinõuet vaja teha," ütles ka Kaur Siruli. Audiitorid aga ei usu, et transpordiamet uues tehnoloogias nõnda kindel sai olla.

"Kui oleks olnud eelnevalt laboriuuringud või mingid katsed, mis ütlevad, et pakutud mudel raudpolt töötab, minge ehitama. Ja kui siis kohapeal oleks välja tulnud, et ei tööta, siis võiks tõesti öelda, et see, kes mudeli tegi, ei ole õiget infot andnud," rääkis Siruli. "Aga see, kes katsemudeli ette andis, hoiatas, et vaadake, kas laboris toiminud asi päriselt ka välja tuleb." Just varasematest uuringutest jäi kõlama sõnum, et looduses võib turvas käituda teisiti kui laboris.

Viktor Kisseljovi sõnul mindi katseväljakule proovima erinevaid segusid täies veendumuses, et vähemalt mõni retsept töötab.

"Ka teiste riikide praktika näitas, et sellise tehnoloogiaga on võimalik saavutada nõutud stabiilsust," ütles Kisseljov, kelle sõnul oli asi piirkonna eripäras. "Tõepoolest, see tuli üllatusena, et tegelikult turba kvaliteet ei ole selline, mis sobiks stabiilsuse nõude tagamiseks."

Kaur Siruli juhtis tähelepanu, et uuest tehnoloogiast loobuti kogu teelõigu ulatuses. Ühtlasi tõstsid rahandusministeeriumi audiitorid esile, et katsetuste käigus andis üks transpordiameti töötaja intervjuu, milles möönis, et võib-olla tuleb plaanid ringi teha.

"Need on põhjused, miks me ei suuda kuidagi näha, et see, et tsement ja turvas tugevat segu ei anna, nii ettenägematu oli," sõnas Siruli.

Katselapi enne hanget rajamine maksnuks üle miljoni euro

Transpordiameti hinnangul poleks nad saanud midagi teha ka selleks, et riske juba eos vähendada. Nii näiteks märkis rahandusministeerium, et katselapi võinuks teha enne ehitushankega alustamist.  Kisseljovi sõnul läinuks see ebamõistlikult kalliks.

"See objekt oli keset metsa ja sood," selgitas Kisseljov ning lisas, et ka katselapp nõudnuks juurdepääsuteid. "Enne ehitamise algust katselõikude tegemine oleks maksnud miljon, võib-olla isegi kaks miljonit eurot."

"Seda enam on risk suurem, kui katseväljakut ei õnnestu teha," ütles seepeale Siruli. "Äkki peaks siis mõtlema, et mis saab, kui mudel ei toimigi. Mis meie plaan-B on? Mitte kirjutada ennast hankes kinni ühe lahendusega, kus alternatiivseid võimalusi ei ole ette nähtud."

Riigi tugiteenuste keskusel on nüüd 90 päeva aega otsustada, kas nad kuulavad rahandusministeeriumi soovitust ja alustavad transpordiameti suhtes eurorahade tagasinõudmise menetlust. Praegu kaldub tugiteenuste keskus transpordiameti poole.

"Nimelt ei ole hankelepingust, tehnilisest kirjeldusest, projektist ja selle seletuskirjast ega hilisematest muudatusega seotud dokumentidest võimalik välja lugeda, et katseväljaku rajamise eesmärk oleks olnud laboratoorsete katsete tulemuste kontrollimine, vaid hoopis eelnevalt kindlaksmääratud segu koostise täpsustamine," märkis tugiteenuste keskus auditit kommenteerides.

Raha võib Eesti jaoks kaduma minna

Suures pildis tugiteenuste keskuse hinnang eriti ei muuda. Kaur Siruli tõdes, et kuna transpordiamet on riigiasutus, siis tõenäoliselt ei hakataks talt niikuinii kaheksat miljonit eurot välja nõudma. Siseriiklikult pole mõtet raha ühest taskust teise liigutada. "Summa on sedavõrd suur, et eks ta päeva lõpuks on rahandusministeeriumi eelarveosakonna mure," sõnas Siruli.

Küll aga loetakse rahandusministeeriumi auditit Euroopa Komisjonis. Ja kui Eestile hakatakse lõpetatud projekti tarbeks raha saatma, jäetakse audiitorite märkega osa saatmata.

Muidu ei teeks ka see Eestile kahju, sest liikmesriikidele mõeldud rahapottide suurust tagasinõuded üldjuhul ei mõjuta. Kui enne eelarveperioodi lõppu õnnestub leida uus projekt, saab kaotatud raha uuesti taotleda. Praegu on mure aga selles, et eelarveperiood hakkab kohe lõppema.

"Sisuliselt on rahade ümbersuunamiseks jäänud aega detsembri lõpuni. Ja tekib küsimus, kas veel jõuab, sest see programmeerimisperiood saab kohe otsa," sõnas Siruli.

Rahandusministeerium leidis ka teise vea

Ka juhul, kui transpordiametil õnnestub rahandusministeeriumi audiitoreid oma ettenägematuses veenda, ei pruugi kogu raha Eestisse tulla. Nimelt leidsid rahandusministeeriumi audiitorid Võõbu-Mäo ehitushankest teisegi vea. Siruli sõnul peavad hankijad kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid võrdselt kohtlema. Kuid transpordiamet lubas Eesti ettevõtetele eelise.

Nimelt andsid riigihanke tingimused ettevõtjale kaks võimalust tagatise pakkumiseks. Esimesel juhul pidanuks tagatise väljastama Eesti Pank. Teisel juhul Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Liidu liikmesriigi pank, millel on vähemalt Moody's reitinguagentuurist saadud A3 reiting.

"Eesti pakkujad võisid tulla pankade kirjadega, kellel selliseid reitinguid ei ole," sõnas Siruli.

"Eesti pankade suhtes me võime olla kindlad, et finantsinspektsioon on teinud kindlaks, et need krediidiasutused on kvaliteetsed" selgitas Kisseljov, kelle sõnul pole transpordiamet riigihangete reegleid rikkunud. "Välisriikide pankade puhul me tõepoolest nõudsime reitingule vastamist."

Kisseljovi sõnul ei juhtinud ükski ettevõte sellele tingimusele tähelepanu. Tema kinnitusel oleks transpordiamet aktsepteerinud ka teiste agentuuride, näiteks Standart & Poor või Fich reitinguid.

Siruli aga ütles, et sellest, mis hanketingimustes välja reklaamitakse, tuleb ka hiljem kinni pidada "Nõudeid loetakse täht-tähelt. Ja kui keegi tahab vaidlustada, siis minnakse ka täht-tähelt vaidlustama. Selle tõttu on ka hankedirektiivis nõue, et erinevate kaubamärkide ja lahenduste juurde tuleb alati kirjutada "või samaväärne"," sõnas Siruli.

Euroopa Liidu reeglid ütlevad, et ettevõtjate ebavõrdse kohtlemise korral tuleb toetuse summat viie protsendi võrra vähendada. Ehk pelgalt selle rikkumise tõttu kaotaks riik 1,6 miljoni euro jagu toetusraha. Samas ütles Siruli, et kui ühele projektile tehakse kaks märkust, siis tagasinõudeid kokku ei liideta. Selle asemel arvestatakse ainult kahest karistusest suuremat. Niisiis praegu ähvardab riigieelarvet endiselt 7 971 460-eurone tagasinõue.