Eesti riigil tundub olevat majandusega kaks muret. Esiteks, majandus ei taha üldse kasvada sama entusiastlikult, kui mõned tahaks kasvu prognoosida. Teiseks nähakse suurt vaeva, et panna paremini tööle Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, mis peaks riigi poolt majandust edendama.

Kuid kogu selle "kohe-kohe hakkab kasvama" prognoosimise ning ametnike ühest kastist teise tõstmise kõrval on tähelepanuta jäänud lihtne ja täiesti tasuta viis, kuidas riik saaks päriselt Eesti majandusele kaasa aidata. Ja sellega muidugi ka eestimaalaste sissetulekuid tõsta.

Riigihanked peavad tellima tulemust, mitte eilsel viisil tehtud tööd

Omajagu miljoneid eurosid arenduse, innovatsiooni ja muude kõlavate nimedega toetusi saaks kokku hoida, kui kasutada Eesti oma nutikate toodete arendamiseks ära hoopis riigihankeid. Kuidas see käiks? Põhimõte on väga lihtne: hankida tuleb lõpptulemust, mitte täpselt ette kirjutatud tegevust.

Riigihanked on tihti väga suured. Riigihanke võitmine tähendab ettevõttele märkimisväärset rahavoogu ja muidugi ka referentsi. Kui hankida tulemust, tekib tugev motivatsioon arendada kasvõi esmalt hanke jaoks tööriist, millega teha hangitav töö ära kiiremini, paremini või vähema kuluga. Edaspidi on seesama tööriist aga juba end tõestanud ja seeläbi märksa kergemini eksporditav toode.

Rootsi, Leedu ja Läti usaldavad Eesti tehnoloogiat, Eesti ise mitte

Kirjutan loomulikult isikliku kogemuse pinnalt. Paraku pole see kogemus positiivne. Dipperfox arendab ja müüb üle maailma kännupuure. Maalähedase nime taga peitub tegelikult kogu maailmas uudne tehnoloogia, mis muudab kännueemalduse metoodikat ning teeb metsanduse ja taristutöö kiiremaks, ohutumaks ja tõhusamaks.

Loogika on lihtne. Kui mets maha võtta, jäävad maha kännud. Kännupuuriga saab neist lahti umbes viis korda kiiremini ja vähema vaevaga kui kände välja juurides. Ehk siis Eesti leiutisega saab lihtsa, aga pidevalt vajaliku ja väga tülika töö kustahes maailma otsas ära teha mitu korda odavamalt. Meie kännupuur valmistas tema farmis suurt töörõõmu ka näiteks tuntud telemehele Jeremy Clarksonile.

Eestil, Lätil ja Leedul on ühine mure tülika idanaabriga. Ohtu tajub ka Rootsi. Kõik neli riiki laiendavad oma kaitsevägede harjutusväljakuid. Loomulikult tähendab see sadade tuhandete kändude eemaldamist. Nii Rootsis, Leedus kui ka Lätis tehakse seda praegu Eestis leiutatud kännupuuriga. Tehakse kiiresti ja soodsalt.

Eesti vastav riigihange tellis aga kändude väljajuurimist. Mitte eemaldamist, mitte töö ära tegemist. Hange kirjutas hoopis ette, et inimesed peavad minema ja kännud välja kaevama, autodele tõstma ja ära vedama.

Ma olen maaparandustöid juhtinud üle 20 aasta. Kändude juurimine on nende eemaldamiseks kõige kulukam ja ühtlasi ka keskkonnale kõige koormavam viis. Aga ma ei saanud öelda riigile, et ma teeks sama töö kännupuuriga ära odavamalt ja loodust hoidvamalt, sest hankes oli kirjas, et kännud tuleb välja juurida.

Mind utsitas neid mõtteid laiema avalikkusega jagama tõik, et seda lugu rääkides olen palju kordi saanud vastuseks, kuidas sarnase tegelikult ju absurdiga puutuvad pidevalt kokku ettevõtjad väga erinevates sektorites. Idee ja võib-olla isegi juba toode on olemas, millega maksumaksja raha säästes töö efektiivselt ära teha, aga hankes on kirjas, et piltlikult öeldes tuleb kasutada kivikirvest.

Niimoodi kaotavad absoluutselt kõik. Tööga läheb kauem aega. Eesti ettevõtja, kellel on sobiv oma toode, ei saa tugevat viidet tehtud tööle, mille najalt edaspidi välismaal uksi avada. Ja maksumaksja raha kulub liiga palju.

Ma mõtlen sellele, kuidas kändude juurimine on võrreldes puurimisega mitte kümme protsenti vms, vaid mitu korda kallim. Selle loogika järgi on päris õudne oletada, kui palju miljardeid eurosid kõikide riigihangete peale kokku pidevalt lihtsalt tuulde lendab.

Seetõttu ütleksin, et riigihangete loogika tuleb pöörata senisest täpselt teistpidi. Uuendusliku Eestis välja arendatud tehnoloogia kasutamine hangitava töö tegemiseks võiks anda hankel hoopis lisapunkte. Kui reeglid ei luba asukoha järgi eelistada, siis lihtsalt uue tehnoloogia kasutamine.

Kui me ise oma uudseid tooteid ei kasuta, ei võta vedu ka välisklient

Nii poliitikute kui ka ametnike tasandil on oluline mõista, et kui Eesti riigi oma asutused ja ettevõtted nagu kaitsevägi, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Energia jne ei kasuta Eesti uut tehnoloogiat, on kümme korda raskem seda ka välismaale müüa. Sest esimene küsimus on: aga miks teie enda omad kodus seda ei kasuta?

See loogika kehtib kõigis valdkondades. Seega olekski riigihangete korraldus, milles uute tehnoloogiate kasutus on tugevalt soositud, kõige parem viis, kuidas riik saaks Eesti oma tootearendust toetada.