Aleksandr Tšaplõgin: elekter on elutähtis kaup nagu toit

Elekter on strateegiline kaup ja see tähendab, et riigil on kohustus pakkuda tarbijatele stabiilset elektrivarustust taskukohase hinnaga, kirjutab Aleksandr Tšaplõgin.
Sel nädalal valmistas Nord Pooli elektribörs meile järjekordse ebameeldiva üllatuse: teisipäeval tõusis elektri hind 777 euroni megavatt-tunni kohta. See on küll madalam kui eelmise aasta energiakriisi haripunktis, kuid piisavalt kõrge, et koormata Eesti majapidamisi ja ettevõtteid.
Valitsuse üleskutse säästa energiat ei kannata kriitikat. Elekter on elutähtis kaup, nagu ka toit. Mitte keegi ei kutsu ju hinnatõusule viidates inimesi üles toidu pealt kokku hoidma.
Kõrge elektrihinna tõttu rahvas vaesub, kuid see on vaid osa probleemist. Meie ettevõtted tulevad vaevu ots otsaga kokku, ei suuda kontrolli alt väljunud tootmiskulusid ohjeldada ega saa oma tegevust kuidagi planeerida. Elektrienergia hinnast on saanud Eesti ettevõtluse üks peamisi riske.
Valitsus peseb käed vastutusest puhtaks, vabaturg on Reformierakonna peamine poliitiline evangeelium. Kui erakliendid ja mikroettevõtted saavad kasutada erandit universaalteenuse näol, on enamik tootjaid jäetud oma saatuse hooleks ja maksavad elektri eest täie rauaga.
Muuseas, elekter on strateegiline kaup. See tähendab, et riigil on kohustus pakkuda tarbijatele stabiilset elektrivarustust taskukohase hinnaga. Praegune olukord, kus Eesti ostab börsilt elektrit, seda ei võimalda.
Kõige usaldusväärsem viis varustada Eestit piisava koguse omatoodetud elektrienergiaga, on toota seda põlevkivist. Seetõttu ei tohiks me loobuda selle tooraine kasutamisest enne, kui meil on piisav võimsus, stabiilsus ja suutlikkus toota elektrienergiat taskukohase hinnaga.
Vajaliku võimsuse olemasolul, millega tagatakse Eestile piisav kogus odavat elektrit, saaks Eesti elektribörsilt lahkuda. Eelmise aasta kogemus näitas, et elektribörs ei suuda pakkuda meile piisavalt elektrit taskukohase hinnaga. Paljud eksperdid märgivad, et Nord Pooli börsil mängivad rolli spekulatiivsed huvid.
Kui Eesti riik suudaks varustada end piisava elektrienergiaga, saaksime naasta elektritariifide riikliku reguleerimise juurde, nagu see oli enne 2013. aastat. Nagu teate, hakkasid meie elektrihinnad tõusma just 1. jaanuaril 2013, kui Eesti hakkas kauplema elektribörsil.
Eelnev tagaks Eesti tarbijatele stabiilse elektrivarustuse soodsalt ja prognoositava hinnaga. See parandaks nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete olukorda, kes saaksid oma tootmiskulusid paremini planeerida.
Toimetaja: Kaupo Meiel