Kliimaministeeriumil tuleks tõhustada järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide ajakohastamise üle, märkis riigikontroll. Eleringi ja Elektrilevi toimepidevuse riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid vajavad ajakohastamist, Enefit Poweri kavades esineb täiendamist vajavaid kohti, lisas riigikontroll.

Lisaks soovitab riigikontroll järjepidevalt läbi harjutada tegevusplaanid elektrisüsteemide toimepidevuse ulatuslike häirete ennetamiseks ja neist tingitud hädaolukorra lahendamiseks, sealhulgas näiteks juhtudeks, kui välisühendustes tekib katkestusi, toimub planeerimatu desünkroniseerimine, Narva veehoidla veetase langeb ja muu sarnane.

Audit näitas, et kehtiv ulatusliku elektrikatkestuse hädaolukorra lahendamise plaan ei ole ajakohane ega vasta kehtestatud nõuetele, kuid plaani ajakohastamist on korduvalt edasi lükatud.

Näiteks ei ole selles plaanis käsitletud kliimaministeeriumi tegevusi Balti riikide Venemaa elektrivõrgust erakorralise lahtiühendamise ja elektritaristu rünnakute korral ega kliimaministeeriumi, valitsuse ja elutähtsa teenuse osutajate konkreetseid ülesandeid elektrikatkestusest tekkinud hädaolukorra lahendamisel.

Kliimaministeerium nõustus riigikontrolli kriitikaga ja märkis vastuses tähelepanekutele, et elutähtsa teenuse osutajate kontrolli saab parandada, kuid sellise ülesande tagamiseks on vajalik leida kliimaministeeriumisse täiendavaid ressursse.

Lisaks märkis riigikontroll, et kliimaministeerium peaks töötama välja ka plaani, milles määratletakse, milliseid tarbijaid tuleks pikaajaliselt kõrgena püsiva elektrihinna eest kaitsta, et vältida tulevikus kõrgete elektrihindade leevendamiseks riiklikke toetusmeetmeid, mille tulemusel kulutab riik maksumaksja raha ka tarbijatele, kes abi ei vaja.

Samuti saaks kõrge elektrihinna leevendamise meetmeid ennetavalt kavandades analüüsida ka tarbijate hinnatundlikkust ning võimalike toetuste mõju elektritarbimisele ja tipukoormusele.

Selle ettepanekuga kliimaministeerium päriselt ei nõustunud, öeldes et kehtiv hädaolukorra lahendamise plaan toimib hästi ja kehtiva seadusandluse kohaselt on vähekindlustatud leibkondadel võimalik taotleda energiakulude katmiseks kohalikust omavalitsusüksusest toetust.

Samas analüüsib kliimaministeerium energiavaesusega seonduvat ja kavandab hädaolukorra lahendamise plaani perioodilist ülevaatamist. Elektri hädaolukorra lahendamise plaan on kliimaministeeriumil kavas uuendada 2024. aasta esimeses pooles.

Riigikontroll vaatas auditis, kas Eesti tarbijatele on elektri kättesaadavus nõutud ajal, vajalikul hulgal ja vastuvõetava hinnaga pikaajaliselt tagatud ning milline on Eesti elektrisüsteemi valmisolek erakorraliseks sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusalaga ja erinevate, sh infotehnoloogiast tulenevate ja sabotaažiriskide vähendamiseks.

Elektrikatkestuse riskide maandamiseks leppisid Balti riigid augustis 2023 kokku oma elektrisüsteemide liitumises Mandri-Euroopa sagedusalaga varasemalt kokkulepitud 2025. aasta lõpu asemel 2025. aasta veebruaris.

Riigikontrolli näeb riske tootmisvõimsuste piisavusega, mis mõjutavad muu hulgas elektrihinda. Vähem kui nelja aasta pärast ei pruugi olla Eestis põlevkivist elektri tootmine enam majanduslikult võimalik ja ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib tekkida olukord, kus elektritarbimise turupõhiseks katmiseks ei jätku piisavalt tootmis- või ülekandevõimsusi.